Võrumurdelisi tekste sisaldavad kõik tema 9 luulekogu. Tema teostes peegeldub eesti luule arengulugu. Luulekogud Esimene luulekogu "Henge palango"(1917) "Vana laterna"(1919) "Roosikrants"(1920) "Kaduvik"(1927) "Katai, kibuvits nink kivi"(1928) "Pärlijõgi"(1921) "Lehekülg ajaraamatust"(1937) "Värsivakk"(1959) "Rahumäe kannel"(1973) "Luuletused"(1990) Marie Under Tutvus Marie Underiga 1913 ning hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson armus Underisse. Underile mulje avaldamiseks hakkas luuletama. Aastal 1924 lahutas Under oma esimese abielu ning abiellus Adsoniga. 1944.a septembris põgenesid nad Rootsi. Elasid oma elupäevade lõpuni koos. Adson suri 5.jaanuaril 1977 Stockholmis. On maetud Stockholmi Metsakalmistule. Kasutatud materjal http://sari.epl.ee/raamat/11 http://www.kirmus.ee/erni/autor/adso_b.html http://www.kirmus.ee/erni/autor/adso_fo.html http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under
kirikuvõimud ei andnud Mariele lahtutust. Marie Underi ja Karl Hackeri ametlik lahutus sai teoks alles 1923. aastal Eesti Vabariigi seaduste alusel, seekord juba tsiviilasjana. Marie ja Artur kohtusid Estonia teatri avapidustustel 1913. Under oli 30-aastane abielus naine ja Artur Adson 24-aastane vallaline noormees, kultuurihuviline maamõõtja, kellel enesel polnud esialgu mingeid kirjanduslikke ambitsioone. Artur Adson armus Marie Underisse ja hakkas armastuse mõjul esmakordselt luuletama. Tunded Adsoni vastu andsid inspireerisid Underit sedavõrd, et ta kirjutas valmis suure osa luulekogu "Sonetid" lüürikast. 1932. aastal ostsid Under ja Adson omale krundi ja ehitasid maja Nõmme linnaossa Tallinnas. Marie ja Adson reisisid palju. Eestis algas tsensuur. Kirjanikel ei lastud avaldada oma töid. Okupatsiooni ajal oli Underi ainus töö tõlkimine. 1944. aastal põgenes Marie Under koos Artur Adsoniga Rootsi.
aasta revulutsiooni.Elu lõpul tegeles Vilde poliitikuna (oli suursaadik Berliinis), kuid siis tõmbus tagasi ja pühendas oma elu kirjandusele.proosa-, näite- ja ajakirjanik. Peale 1927. aastat töötas riigi pressiesindajana Kopenhaagenis (1919) ja saadikuna Saksamaal (1919-1920). 1920. aastatel elas kutselise kirjanikuna Berliinis ja Tallinnas. Oli kaks korda abielus (Antonie Gronau ja Linda Jürmann). Peale esimest purunenud abielu oli armunud noorde Marie Underisse, kuid vastuarmastuseta (Umder hindas teda kui vaid suurepärast kirjanikku). Tema silmahaigusele lisandus veel haige süda. 26. detsembril, 1933 aastal Eduard Vilde suri. Ta matused toimusid 30. detsembril. Looming Eduard Vilde pani eesti rahva lugema. Ta alustas põnevusjuttudega, mida avaldas ajalehtedes järjejuttudena- põnevus, nali, kergus. Ed. Vilde ühiskonnakriitiline suunitlus kujunes välja 1890
Neil polnud päris ühtset manifesti. Eesmärk oli luua ja pakkuda kaunist kunsti. Eelkõige viljeles luulet, armastusluulet. Võrreldes varasemate autoritega oli nende looming vabameelsem. Seal olid sensuaalsed toonid ja erootilised kujutlused. Meestest esiluuletajaks Hendrik Visnapuu. Ja lisaks kujutati ka loodust. Proosa oli eelkõige Tuglase ala aga ka Gailiti oma. Adson polnud enne Siurut midagi avaldanud, sai luuletajaks tänu Underile. Armus Underisse ja pühendus tema eest hoolitsemisele. Leidis oma suuna Võru-murdelises luules. Esimesed luulekogud väga edukad Underil ja Semperil, Gailitil novellikogu. Saavutasid tuntuse. Muutlikud ajad ja edu oli põhjuseks, miks see rühmitus kaua ei kestnud. Gailit ja Visnapuu astusid esimestena välja- neid ei rahuldanud õilmitsemine ja ilutsemine, kui aeg oli raske. Läksid, kuna Gailit kirjutas pilkava jutu ,,Sinises tualetis daam"- Under ja Adson läksid. Gailiti ja
annaabi.ee 
