Aastal 2006 tuli see disain teisele kohale televisoonisaates, kus otsiti kõige tuntumat briti disaini ikooni. Seda on laialdaselt tsiteeritud akadeemikute ja disainerite poolt kui '' disaini klassikut'' ning tänu nendele kultuurilistele assotsatsioonidele ei luba London Underground tavaliselt antud disaini ühelgi teisel eesmärgil kasutada. See on lubatud ainult mõningatel juhtudel nagu näiteks David Booth'i teoses " The Tate Gallery by Tube" aastal 1989 mis on üks seeria reklaampostreid Undergroundist (jooins 6) . Tema töö näitas kaardi liine, mis olid värvituubidest pigistatud ning seda on sellest ajast saadik kasutatud kaardi enda esikaanel.[8] Metrookaart kui graafilise disaini zanr (joonis 6) D. Booth'i teoses " The Tate Gallery by Tube" aastal 1989.[8-1] Aastal 1987 Paul Middlewick ''avastas'', et metrookaardil saab luua loomi, kui ühendada liinid, jaamad ja vahetused
keerlesid peamiselt armastuse ümber, ei pakkunud midagi neile noortele, kelle probleemideks olid vaesus, töötus, kuritegevus tänavatel ja kõige sellega kaasnev tüdimus ainsaks lohutuseks mõni odav ja kiirelt mõjuv narkootikum. Seda kõike mõistes kujundas Sex Pistolsi mänedzher ansamblist väljakutsuva mässumeelsuse sümboli, millega neil noortel oli kerge samastuda. Samal ajal oli 1970. aastate alguses Londonis alguse saanud punk paralleelselt arenenud ka USA-s ning jõudis undergroundist massidesse 1978. aastal. Eesti enne pungini jõudmist Ehkki Eesti NSV muusikapilti rikastasid juba kuuekümnendate aastate keskel esimesed kitarriansamblid, jäi valdavaks ja võimu poolt soositud muusikastiiliks ikkagi sotsialismimaade estraad. Hoolimata poliitilise sula lõpust seitsmekümnendatel (või äkki hoopis tänu sellele) jõudsid Eestisse sellel ajal viimaks ka rock ja disko. Uuel põlvkonnal
Sauteri puhul esile tõstetud fragmentaarsust (mis ärgitab lugejat aktiivsusele). Madalas olustikus keriv joodikunarratiiv sellele omase spetsiifilise maailmaga (jookide manustamise tehnikad, füsioloogiline aspekt, impotentsus,unetus, kõhulahtisus, arutlused maksast jne); tsüklitest väljatuleku raskus jms. Loomingupsühholoogilised küsimused. Nihilist FM. "Final Cut" (2017) uue põlvkonna naturalistlik eluproosa, erinevad hääled ühiskonna äärealadelt, marginaaliast, undergroundist. Piir tegeliku ja fiktsiooni vahel sageli ebaselge. Poliitiliselt ebakorrektne, keeleliselt toimetamata, sisuliselt elav, valus, painav. Naturalistliku realismi viimane faas transgressiivne kirjandus! HAPKOMAH "Kuidas minust sai HAPKOMAH,, (2016) - Tallinna narkomaani omaelulugu, subkultuurne ja etnograafiline kirjeldus, toores ja toimetamata keel, mõjuv ja traagiline 8. Uus realism ja Tõnu Õnnepalu
annaabi.ee 
