loogiline korrutamine ehk konjunktsioon ehk JA-tehe samuti tõeväärtus. Seega loogikatehted "töötlevad tõeväärtusi uuteks ( aritmeetilise korrutamise analoog loogikas ) tõeväärtusteks". Lausearvutuses kasutatakse ühte unaarset (ühe operandiga) ja nelja loogiline liitmine ehk disjunktsioon ehk VÕI-tehe binaarset (kahe operandiga) tehet. ( aritmeetilise liitmise analoog loogikas ) k a Kui A ja B on suvalised lausearvutuslaused alternatiivsete tõeväärtustega i
(määravad nende "käitumise" __ __ kõikvõimalikes olukordades). O ↔ (S ∨ L) = 1 ↔ (0 ∨ 1) = 0 [vale] Loogikatehete operandideks on tõeväärtused (0 ja 1) ja tulemuseks on samuti ———————————————————————————————————————————— tõeväärtus. Lausearvutuses kasutatakse ühte unaarset ja nelja binaarset tehet. __ Kui A ja B on suvalised lausearvutuslaused alternatiivsete tõeväärtustega (V ↔ S ) ∨ (P ∧ O ) 0 või 1, siis nendevaheliste loogikatehete tulemuseks olevate liitlausete tõeväärtused on järgnevad: __ __
konkreetsele naturaalarvule saame objektist „n on algarv” lause, millel on tõeväärtus, nt n = 2 puhul saame tõese lause, n = 3 puhul tõese lause, n = 4 puhul väära lause jne. See tähendab, et uuritav objekt seab iga naturaalarvuga vastavusse ühe kindla tõeväärtuse. Sellised struktuurid on funktsioonid. Ülalpool konstrueeritud objekt ,,n on algarv" on funktsioon, mis kujutab iga naturaalarvu mingiks kindlaks tõeväärtuseks. Predikaatloogikas nimetatakse sellist ühekohalist (unaarset) funktsiooni ühekohaliseks ehk unaarseks predikaadiks. Antud näites on unaarse predikaadi määramispiirkonnaks ehk lähtehulgaks naturaalarvude hulk, sihthulgaks on tõeväärtuste hulk. Lähtehulga elemente nimetatakse predikaatloogikas indiviidideks ning seda hulka ennast omakorda indiviidide hulgaks. Indiviidide hulgal võib defineerida indiviidimuutuja, see on muutuja, mille väärtuseks võib olla indiviidide hulga mis tahes element
puhul saame tõese lause, n = 3 puhul tõese lause, n = 4 puhul väära lause jne. See tähendab, et uuritav objekt seab iga naturaalarvuga vastavusse ühe kindla tõeväärtuse. Sellised struktuurid on funktsioonid. Ülalpool konstrueeritud objekt ,,n on algarv" on funktsioon, mis kujutab iga naturaalarvu mingiks kindlaks tõeväärtuseks. Predikaatloogikas nimetatakse sellist ühekohalist (unaarset) funktsiooni ühekohaliseks ehk unaarseks predikaadiks. Antud näites on unaarse predikaadi määramispiirkonnaks ehk lähtehulgaks naturaalarvude hulk, sihthulgaks on tõeväärtuste hulk. Lähtehulga elemente nimetatakse predikaatloogikas indiviidideks ning seda hulka ennast omakorda indiviidide hulgaks. Indiviidide hulgal võib defineerida indiviidimuutuja, see on muutuja, mille väärtuseks võib olla indiviidide hulga mis tahes element
annaabi.ee 
