Ühe alternatiivi kehtimise nõue: PvQ P või Q Tingimuste samaaegse kehtimise nõue: P &Q P ja Q Järeldumine: P->Q Kui P siis Q Samaväärsus: P<->Q P ainult siis, kui Q Millist tehet nimetatakse binaarseks? Millised loogikatehted on binaarsed? Binaarsed tehted seovad kahte lauset, nendeks on konjuktsioon, disjunktsioon, ekvivalents ja implikatsioon. Millist tehet nimetatakse unaarseks? Millised loogikatehted on unaarsed? Unaarsed tehted on rakendatavad ühele lausele. Unaarseks on eitus. Milline aritmeetiline tehe vastab igale loogikatehtele? Konjuktsioon korrutamine. Disjunktsioon liitmine. Ekvivalents võrdumine. Implikatsioonile ei ole aritmeetikas analoogi. Millist loogikatehet nimetatakse loogikaliseks korrutamiseks? Millist loogikaliseks liitmiseks? Loogiline korrutamine on konuktsioon, liitmine on dusjunktsioon.
puhul saame tõese lause, n = 3 puhul tõese lause, n = 4 puhul väära lause jne. See tähendab, et uuritav objekt seab iga naturaalarvuga vastavusse ühe kindla tõeväärtuse. Sellised struktuurid on funktsioonid. Ülalpool konstrueeritud objekt ,,n on algarv" on funktsioon, mis kujutab iga naturaalarvu mingiks kindlaks tõeväärtuseks. Predikaatloogikas nimetatakse sellist ühekohalist (unaarset) funktsiooni ühekohaliseks ehk unaarseks predikaadiks. Antud näites on unaarse predikaadi määramispiirkonnaks ehk lähtehulgaks naturaalarvude hulk, sihthulgaks on tõeväärtuste hulk. Lähtehulga elemente nimetatakse predikaatloogikas indiviidideks ning seda hulka ennast omakorda indiviidide hulgaks. Indiviidide hulgal võib defineerida indiviidimuutuja, see on muutuja, mille väärtuseks võib olla indiviidide hulga mis tahes element. Indiviidikonstant on sümbol, mis fikseerib konkreetse indiviidi. Saame määratleda
puhul saame tõese lause, n = 3 puhul tõese lause, n = 4 puhul väära lause jne. See tähendab, et uuritav objekt seab iga naturaalarvuga vastavusse ühe kindla tõeväärtuse. Sellised struktuurid on funktsioonid. Ülalpool konstrueeritud objekt ,,n on algarv" on funktsioon, mis kujutab iga naturaalarvu mingiks kindlaks tõeväärtuseks. Predikaatloogikas nimetatakse sellist ühekohalist (unaarset) funktsiooni ühekohaliseks ehk unaarseks predikaadiks. Antud näites on unaarse predikaadi määramispiirkonnaks ehk lähtehulgaks naturaalarvude hulk, sihthulgaks on tõeväärtuste hulk. Lähtehulga elemente nimetatakse predikaatloogikas indiviidideks ning seda hulka ennast omakorda indiviidide hulgaks. Indiviidide hulgal võib defineerida indiviidimuutuja, see on muutuja, mille väärtuseks võib olla indiviidide hulga mis tahes element. Indiviidikonstant on sümbol, mis fikseerib konkreetse indiviidi. Saame määratleda
annaabi.ee 
