mõnus sõpruskond ja muusika... Aga kui prozektorituled laval kustuvad,on seal viis tavalist kümnenda klassi poissi markus,Olari,esso,vladi ja Janekoma igapäevaste murede ja rõõmudega koolis ja eraelus. Raamatu kirjutas Kerli Altmart. Siit tuleb väike jutustus mina vor mis Kerli Altmartist. Mul on mitu nägu,kuigi väline ilme on üsna muutumatukaks silma,suu ja nina,kõrvad ka.Armastan nalja,aga pole just palju neid,kes seda õigesti mõistavad.Olen "ummamuudu"kui tahan,teen,kui ei taha,ei tee,kui just tegematus tagant ei torgi.Igapäevaselt kantseldan kaht last ja meheraasu ning loon numbrilist korda ametipostil.kord peab majas olema ,olgu või tolmukord. Aga täiskuu ajal,kui ööd on salapärased ja koidukiired kutsuvad,läheb mul veri vemmeldama.Mul hakkab igav.Siis otsin meelelahutust,luues tegelasi,lugusid,olukordi.See on võimas tunne.Päevases valguses aga,kui mõni lugu jääb vaevama,panen selle paberile. Pilt raamatust.
põlvkonnamuusikud- ansamblid WEEKEND GUITAR TRIO ja TUNNETUSÜKSUS. Jazzi hakkas edukalt plaadistama ka poplauljanna tuntud HEDVIG HANSON, oma CD-d andsid välja RAIVO TAFEMAN ja AIN AGAN. 1990. aasta fenomen oli popmuusikas huumoribändid, mis tõestavad veelkord lisaks muusikale ka head nalja. Neist tuleks kindlasti nimetada ansamblit BLÄCK ROKIT ja N-EURO- Viljandi Kultuurikolledzi panus Eesti popmuusikasse. Populaarne oli rahvalik ja kantrimuusika. VÕROKESTE esimeste superbänd UMMAMUUDU, lõi läbi looga ,,KÕNÕTRAAT´´. Neile lisandusid UNTSAKAD, BEERGRASS, VÄIKSE LÕÕTSPILLIDE ÜHING, LINDPRIID jpt. Väga heade ja omanäoliste projektidega on välja tulnud SIIRI SISASK, LAURI SAATPALU, HENRY LAKS, ERICH KRIEGER, KIRIK LOO ja paljud teised.
VÕRU Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduslik keskus. Linna läbib PeterburiPihkvaRiia raudtee ValgaPetseri raudteelõik ja TallinnTartuVõru Luhamaa maantee. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Võrus räägitakse põhiliselt eesti ja võru keelt. Võru tunnuslause on "Üts ummamuudu liin". Võrus on mõõdetud Eesti soojarekord 35,6 °C, mis registreeriti 11. augustil 1992. Võru kaitsepühak on Püha Jüri[viide?]. Võru linnapea on Anti Allas. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asub kolm järve Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega
majandus, konkurentsivõimeline haridus, oma kultuur ja eripära, kaasaegne tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning kaasav ja kestlik kogukond. Visioonist lähtuvalt on Võrumaal viis eesmärki: 1. Võrumaa ettevõtlus on tulus ja töökohad hästi tasustatud (tugev majandus); 6 2. Võrumaalt saab väärtuspõhise hariduse (konkurentsivõimeline haridus); 3. Võrumaa on “ummamuudu”(oma kultuur ja eripära); 4. Võrumaa on koht, kus inimesed elavad täisväärtuslikult ja kaua (kaasaegne tervishoid ja sotsiaalhoolekanne); 5. Võrumaalased on tugeva ja nakatava piirkondliku enesetunnetusega (kaasav ja kestlik kogukond). (Võru maako….2014) Võru valla arengukava sätestab eraldi visioonid ja arenguprioriteedid eraldi valdkondade vahel. Eluvaldkonnad on väga erinevad ja neid ei suudeta määratleda ühe
,,President" · "Viie Pääle " (Väiku Välläandja 2005)- võrukeelsed luuletused ja laulutekstid + CD; kaasautoriteks Contra, Aapo Ilves, Jan Rahman ja Pulga Jaan. On kirjutanud ka luulet, proosat, artikleid, arvustusi, mida on avaldatud Vikerkaares, Eesti Ekspressis, Sirbis, Eesti Päevalehes, Võromaa Teatajas, DI-s jne. Kirjutanud laulutekste ansamblitele ja kollektiividele, nagu Kala, Koer, Mtj, Orelipoiss, Bernhard, Ummamuudu, Pixels, Eliit, Lõkõriq ning Päris Anni. [2] 6. ,,Naine" I. Teosest "Naine" on Olavi Ruitlase kolmas romaan ja räägib avameelselt lähisuhetest Mehe ja Naiste vahel. Initiimsus ei ole autori jaoks tabu, pööraselt naljaka pealispinna alt toob ta välja Mehele pealesunnitud rolli - olla Naise nürida käe poolt vägivaldselt juhitav marionettnukk. Romaan jutustab loo eluvõõrikust noore kirjaniku
Logo kasutatakse Võru linna kui turismiobjekti tutvustavatel trükistel, üritustel, suveniiridel, linna esitlustel, messidel, transparentidel, plakatitel, meedias jmt kohtades. Logo kasutamine on üldjuhul tasuta, kuid logo kasutamisel ärilistel eesmärkidel määratakse tasu suurus linnavalitsuse ja logo kasutaja vahelises lepingus. Logo kasutamise kord on kinnitatud Võru Linnavalitsuse 17.06.2003 korraldusega nr 511. Slogani autor on Raivo Kelp. Võru linna slogani Üts ummamuudu liin kasutamise võimalus eesti keeles on Üks isemoodi linn. Sloganit võib kasutada üksnes Võru Linnavalitsuse loal Võrut tutvustavatel trükistel, plakatitel, meedias, üritustel jmt kohtades. Slogani kasutamise kord on kinnitatud Võru Linnavalitsuse 11.02.2004 määrusega nr 2. Alusharidus Võru linnas on 4 koolieelset lasteasutust. 37 rühmas käib 758 last. Lasteasutuste juures on loodud võimalused lastel ja vanematel osaleda erinevates huvitegevustes Üldharidus
See on põhilootus. Teine võimalus on minna raamatu ja teatriga hoopis sinna hängiva nooruki manu, sinna kus ta on harjunud olema. Mida on saate «Elolinõ» tegemine sulle andnud? Mida see saade vaatajatele annab? See on mul kindlasti julgust juurde andnud, et heas meeskonnas töötamisel võin imeasjadega 9 hakkama saada. Vaatajatele - ta on eelkõige mõnus ummamuudu ajaviide, aga ta on eriline selles suhtes, et viib juurte juurde. Oskussaatena on ta ilmselt teisejärgulisem. Kas seriaali "Hajameelselt abielus" kirjutamine on rohkem töö või rohkem lõbu? Mida sellise n-ö liinitöö tegemine teile pakub? Rohkem töö, aga vastu ma võtsin juba sellepärast, et mine tea, võib-olla kunagi ei saa sellist asja proovida, nüüd on ta proovitud ja iseenesest seal sees olemine on päris põnev. Aga aastaringi ainult sellega tegeleda ei taha
annaabi.ee 
