nt seebiooper või verbiühendid nagu üles kirjutama. umlaut – umlaut on sisuliselt assimilatsioon. See on vokaali muutus, mille tingib samas sõnas järelsilbis olev teine vokaal. Germaani keeltes kõige levinum on i-umlaut, mis tingis selle et teise silbi i muutis eelneva vokaali eespoolsemaks. Päris tihti on i/j sõnast aja jooksul kadunud ja taastatav ainult keelevõrdluse või rekonstruktsiooni teel. Umlaut sõna kasutatakse ka märkena, mis pannakse umlaudistunud hääliku kohale. Buch-Bücher, kus u on muutunud eespoolsemaks ja saanud ü-ks. Täpid seal peal ongi umlaut. Verneri seadus – rõhuga seotud grupp sõnu millest Grimmi seadus läbi ei näinud. Wulfila – gooti piiskop, kes tõlkis visigooti keelde neli evangeeliumit. See on ka ainuke tekst, mis meil gooti keeles kirjapanduna säilinud on. Tõlkes kasutas ta kreeka tähestikul põhinevat gooti tähestiku. Selle teksti järgi näeme me sõnu aga ei saa kindlad olla täpses gooti sõnade
sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali muutuse esimeses silbis (muutes tagavokaali eespoolsemaks). Sisuliselt on umlaut regressiivne assimilatsioon. Olulisim umlaudi esinemisvorm germaani keeltes on i-umlaut. Paljudel juhtudel on algne i/j sõnast kadunud ning on taastatav ainult keelevõrdluse või rekonstruktsiooni teel. Saksa keeles, kus umlaut on tavaline, tähistab sõna ka diakriitlist märki, mis pannakse umlaudistunud hääliku kohale, nt Buch ~ Bücher. (kuningas, kus poolvokaal i mõjutab eelpoolset vokaali enda sarnaseks) Rõhu kadumine, umlaudi kaudu fikseerib rõhk esimese vokaali. Vene keeles nt. rõhk varieerub. Verneri seadus - Verneri seadus selgitab rida esimese häälikunihke erandeid. Seadus tuleneb taani keeleteadlase Karl Verner'i (1846-1896) nimest. Verneri seadus näitab, et algul oli germaani rõhusüsteem samuti liikuv, kuid seejärel fikseerus rõhk esisilbil
muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali (a/o/u) muutuse esimeses silbis (muutes tagavokaali eespoolsemaks). Sisuliselt on umlaut regressiivne assimilatsioon. Olulisim umlaudi esinemisvorm germaani keeltes on i-umlaut. Paljudel juhtudel on algne i/j sõnast kadunud ning on taastatav ainult keelevõrdluse või rekonstruktsiooni teel. Saksa keeles, kus umlaut on tavaline, tähistab sõna ka diakriitlist märki, mis pannakse umlaudistunud hääliku kohale, nt Buch ~ Bücher. (kuningas, kus poolvokaal i mõjutab eelpoolset vokaali enda sarnaseks) Rõhu kadumine, umlaudi kaudu fikseerib rõhk esimese vokaali. Vene keeles nt. rõhk varieerub. foot-feet, goose- geese, long- length, louse- lice, loan- lend, tooth- teeth, man- men, hot- heat, Gothic mutated forms a >e badi bed batiza Eng better, Germ besser
annaabi.ee 
