võraga, mistõttu on kuusemets tavaliselt pimedam kui madal lehtmets. Üleüldiselt kuuse tunnustest: "Kuuseke!", hüütakse nii kuus kui ka kuusepuu ning ka meile vähema tuntud hüüdnimi on nõglapuu. Kuusk on tavalislt 30.m pikk ja elab 300.astaseks vahest ka 500. aastaseks. Kuusk on ühekojaline taim. Kuusepuul on nii isas- kui ka emaskäbid. Isas käbid on algul punakad hiljem kollakad. Emaskäbid on alguses punased hiljem aga helepruunikad. Isas käbid kasvavad tavaliselt umebs 2.5 cm pikkaks ja emaskäbid umbes kuni 16 cm pikkaks. Kuusel on lehe asemel okkad mis kasvavd tavalisel kuni 2,5 cm nad on värvusel rohelised ning terava tipulised. NB! Kas teadsite et kuusk on kuni 25% ulatuses üle kogu eesti ning ka põhjapoolses Euroopas ja Aasias. Kasutusalad: Eestis kasutatakse tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ning kütteks! 7 Kuusemets
Pageti soome, vene aladele, setu aladele. Alates 1880 rahavastik kasvas päris kiiresti, sajandi lõpuks rahvaarv kahekordistus. Kuigi 18 saj loomulik iibe oli suhteliselt kõikuv. Rahvastiku taaste tüüp- rahvastiku juurdekas sündimuse teel Traditsiooniline rahvastiku taastetüüp- kõrge sündmus ja kõrge suremus. 18 sajandit iseloomustas see traditsiooniline rahvastiku taastetüüp. 18 saj oli see kohati umebs 40 promilli. Suremus oli keskeltläbi 30 promilli. Linnades oli olukord teistsugune, suremus oli kõrge ja loomulik iive oli nullilähedane- st linnade rahvastik kasvas eelkõige sisse rände teel. 1867-1868 oli viimane näljaaeg Eestis. Suurelt jaolt oli tänu uuele fenomenile- kartulile. Rahavstiku etniline koosseis. Eestlasi oli rahvastikust absoluutne enamus, Rootsi ajal oli see üle 90 protsendi, edaises ajal se veel tõusis, 18 saj löpul oli see umbes 95 protsenti.
Loomad on alatoitunud, janus, näljas ja valudes. Suurfarmides antakse loomadele kasvuhormoone, et lihasmass kasvaks kiiremini, kuid see tekitab väga tõsiseid terviseprobleeme. Näiteks ei suuda loomad enam käia, kuna nende jalad ei suuda keharaskust kanda. Loomi ka markeeritakse tulise rauaga, kõrvaaugustamisega ja tätoveerimisega. Loomade tapmisega võetakse loomadelt ära poole tema elueast. Näiteks lehmad elavad umebs 20 aastaseks, kuid farmides ainult 3-4 aastasteks. Loomi ei kasutata mitte ainult toidulaul, vaid ka riietustes, meditsiiniteaduses, meelelahutuses ja ka kosmeetikas ning kodukeemia tootmisel. Mida kõike katsetatakse ja testitakse loomade peal. Meelelahutuste all on mõeldud eelkõige tsirkusi, kus loomi piinatakse, lüüakse ja veel palju muud, sest ükski loom ei tee seda iseenesest, mida loomad tsirkuses teevad. Neid