usaldavamaks ning sisendab postmaterialistlikke väärtusi. Kahjuks endise Nõukogude Liidu inimesed seda tõlgendust ei toeta. Mina kui endise Nõukogude Liidu inimesena võin öelda, et see väide on vaid kohati õige, minu jaoks. Miks väidan ma nii. Nimelt tuleb vaadata sellise väite puhul pigem rohkem vanuselisusest, kuna jah tõesti meie hetkeline vanem generatsioon läheb üks ühele selle väitega kokku. Vanem generatsioon on umbusklikumad, sallimatumad ja õnnetumad, seda selle tõttu, et nemad on näinud kuidas on meie riigi inimestega käitutud, kui on usaldatud. Ka meile oma järgnevatele põlvedele on sisendatu kõike seda halba mis on kunagi juhtunud. Meie kui noorem generatsioon siiski olema tunduvalt õnnelikumad, edukamad ja sallivamad kui on meie vanemad, vanavanemad või isegi vanavanavanemad. Omast käest olen seda näinud ja tundnud. Noorem generatsioon on aktiivsem ja on oma noore
Milline erinevus on kõige silmapaistvam? - Rass Kuidas tekivad rassid? - Erinevad inimesed elavad erinevate looduslike oludega kohtades ja selle järgi ongi kujunenud rassid (nt kollane rass Araabias on liiva nii palju, et nahavärv on liivaga sarnane) PÕHIRASSID: 1) Europiidne ehk valge rass 2) Mongoliidne ehk kollane rass 3) Negriidne ehk must rass Näited rassivastasusest: Neegerorjade kasutamine usas Miks tuntakse eestlasi rassistidena? - Eestlased on umbusklikumad ja kinnisemad ja võõrad võivad selle kinnisuse põhjal teha valed eelarvamused. · Bioloogiliselt kuuluvad kõik inimesed ühte liiki homo sapiens Miks ei ole tänapäeval enam palju selliseid riike, kus elab ainult üks rahvus? - sõjad, vallutused, migratsioon Mida saadakse teada demograafilistest uurimustest? - rahvaarv, surmade arv, sündide arv, iive Millal on iive positiivne? - Siis kui sünnib rohkem kui sureb ja rändab välja vähem kui sisse tuleb
informatsiooni, hajub antud teabe unikaalsus ja mõju võrdluse taust muutub. Keskkond, mille taustal informatsiooni võrreldakse, on aluseks sellele, kas teavet tuleks pidada negatiivseks. Omistamisteooria eelduseks on, et kui inimese jaoks on teatud indiviid juba eelnevalt halva kuulsusega, siis negatiivne informatsioon ainult kinnitab tema olemasolevat arvamust. Amabile ja Glazebrook (1981) väitsid, et osad inimesed on teistest rohkem umbusklikumad ning kahtlustavad ning selle tulemusena on nad teistest ka altimad pidama negatiivset informatsiooni tõeseks ning indiviide maha kandma. Negatiivse informatsiooni tulemuseks on ,,Ma ju ütlesin" suhtumine ning antud teabe mõju on väike. Negatiivsusefekt eksisteerib, sest riigiametnike informatsioonikeskkond on positiivne ning negatiivset informatsiooni vaadeldakse antud kontekstis anomaaliana. Sellest
annaabi.ee 
