Zenon (u. 490-430 e. Kr.) on selline mõtleja, kes on läinud kindlalt filosoofilise mõtlemise ajalukku, ehkki tema panuseks oli mitte uue õpetuse, vaid üksnes täiendava argumentatsiooni loomine Parmenidese õpetuse toetuseks. See argumentatsioon oli aga sedavõrd tähelepanuväärne, et Zenoni mõteldu juurde on sajandite vältel ikka ja jälle tagasi tuldud. Oma argumentatsioonikäikude kohta kasutab ta nimetust apooriad, mis tähendab kreeka keeles umbteid. Nimelt on tema argumentatsioon üles ehitatud selliselt, et arutluse alguses eeldatakse vastupidist sellele, mida tõestada tahetakse. Seejärel näidatakse, et niisugune eeldus viib vastuoludesse või absurdsetele järeldustele. Järgnev mõttekäik toetub põhimõttele, et eeldused, mis viivad vastuollu, peavad olema ekslikud eeldused. Järelikult peab tõene olema aluseks võetud eeldusele vastupidine eeldus. Ja see oli just täpselt see, mida Zenon sooviski tõestada. Niisiis
Väga palju kirjanduslikke kontakte, suur osa 30. aastate romantikutest. 28. mai esimene eksam, 4. juunil korduseksam, 11. juuni korduseksam. 14.04.12 Goethe "Wilhelm Meisteri..." eeskujul kujuneb edaspidine proosa. Kirjandus on jätkuv teisenemine, seeme on seal sügavamal olemas, mille vaatamisel see teisenemine saab meile selgemaks. Romantiline romaan on katsetus, millest midagi ei tulnud, need jäid kirjanduslikuks umbteeks ja alates 19. sajandist on meil palju selliseid kirjanduslikke umbteid. Emily Bronte? "Vihurimäe" - kui neid vaadata, siis võib see lugemine isegi huvitav olla. Lineaarne narratiiv oli kujunenud mittefiktsionaalsete kirjandusest 18. sajandil - tekib järjestikune narratiivi tüüp ja see on see, mis rajas aluse 19. saj realismile. Säilis gooti zanris ja tuli sealt Walter Scotti loomingusse. Romantikute katsetused jäid ädisteks sinna vahele. Loodi mitu romaanitüüpi,
Romantikutel on vastamata armastus, armastusest ilmajäämine rohkem kirjeldatud tunne kui armastus ise. FranZ sternbaldi ,,Rännuteed" kirjutatud kahepeale. Lõpetas Ludvig Tieck. Sisemine poleemika Goethe ,,Wilhelm Meisteriga". Tegelaseks on noor kunstnik Franz Sternbald. Uus loeng 14.05 19. sajandi klassikaline realism on tänapäeval vaadatav kerge kulmukergitusega. Romantiline romaan oli katsetus millest midagi ei tulnud. Alates 19.sajandist on kirjanduses palju umbteid millest midagi edasi ei arenenud. Romantismis oli kaks asja mis realismi mõjutasid: gooti romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis" gooti elementidega romaan. ,,Vihurimäe" ja ,,Jane Eyre" ka gootika momentidega romaanid. Hölderlini ,,Hypperion". ei ole Sternbaldi ja ofterdingeni moodi. Tuntav saksa romantilistele romaanidele omane distants mis oli ka hölderlini romaanile omane. Rene eesmärk on teine kui Wertheri oma. Wertheril ei olnud oma kustumatule armastusele lahendust ja otsustas
annaabi.ee 
