välja nägema vahetult pärast nende ehitamist, kui püramiidide välispind oli kaetud särava ja lihvitud lubjakiviga, mis aga kahjuks kasutati ära Kairo linna ehitamisel 14. sajandil. Püramiidide sisemus oli aga umbne, seal olid vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud peale matust kinni müüriti ning väga keeruline koridoride süsteem. Selline süsteem ehitati peamiselt ohutuse tarbeks, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks ja hukkuks. Paljud koridorid lõpevad umbteedega ning paljud ristuvad üksteisega. Osa koridore on järsu kallakuga ja mõnedlõpevad äkki järskude sahtidega. Koridorides on raske hingata, sest püramiidi sisetemperatuur on üle kolmekümne kraadi. Kahjuks ei takistanud ei keeruline koridoride süsteem, ega käikude kinnimüürimine hauarüüstajad, seetõttu on ka enamus püramiidides asuvatest haudadest aaretest tühjaks tassitud. Vana riigi kõige võimsamad ehitusmälestised on kolme vaarao püramiidid, mis asuvad
graniitplokkidega. Igal kambril on eesruum ja need kõik on ühendatud koridoride ja sahtidega. · Püramiidis on keeruline koridoride süsteem, mis kujutab endast ehtsat labürinti. Sellised koridorid olid kõigis püramiidides ja neid ehitati osalt tehnilistel otstarvetel, osalt pääsuks hauakambrisse, aga samuti ka ohutuse mõttes, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks või hukkuks. · Paljud koridorid lõpevad umbteedega, paljud ristuvad üksteisega. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi vaid roomates, teised on küllaltki kõrged, neis on raske hingata, sest aastatuhandete jooksul püramiidi soojendanud päike on selle sisetemperatuuri tõstnud üle 30 kraadi. On järsu kallakuga koridore, mis lõpevad äkki nagu põhjatu kuristikuga. Babüloni rippaiad · Babüloonia ajaloolase Bernossose andmetel ehitas kuningas
Lahendusena ehitati hauakambri lae peale viis üksteise kohal asuvat "montaazikambrit" kogukõrgusega seitseteist meetrit. Neid leiame ka teistes püramiidides. Püramiidis on keeruline koridoride süsteem, mis kujutab endast ehtsat labürinti. Sellised koridorid olid kõigis püramiidides ja neid ehitati osalt tehnilisl otstarbel, osalt pääsuks hauakambrisse, aga samuti ka ohutuse mõttes, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks või hukkuks. Paljud koridorid lõpevad umbteedega, paljud ristuvad üksteisega. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi vaid roomates, teised on küllaltki kõrged, neis on raske hingata, sest aastatuhandete jooksul püramiidi suurendanud päike on selle sisetemperatuuri tõstnud üle 30 kraadi. On järsu kallakuga koridore, mis lõpevad äkki nagu põhjatu kuristikuga. ( Kinggi 1996:29-30) Püramiididest kõige paremini ehitatud on vaarao Chepreni püstitatu (Cheopsi esimene poeg).
siseruumides. Sageli veekanaliga. kubism kunstivool, tekkinud Prantsusmaal 1907-1910. Lahutades reaalseid esemeid geomeetrilisteks algvormideks (kuupideks, keradeks jne), deformeerisid kubistid tegelikkust. Kubism on mitme tänapäevase formalistliku kunstivoolu eelkäija. labürint labürindi kujund aias oli algupäraselt ring või kuusnurk, hiljem kohtame ka ruutu. Konstruktsioon kitsast, kõrgest ja mõnikord ka umbteedega koridori(de)st, mis võimaldavad liikuda mööda kitsast jalgrada toataolisesse keskmesse. Selle algmed on müütilised, seotud kuningas Minosega, Zeusi pojaga, ning Ariadnega, kes oli Zeusi tütar, Theseuse ning Minotaurosega. Daedalus, esimene arhitekt, oli legendi järgi labürindi esimene kujundaja. Labürint on keskaja jooksul ilmnenud jumalateenistuse paikades sillutisemustrina kiriku põrandatel (nt Amien'i ja Chartes'
annaabi.ee 
