Tallinna Polütehnikum Rikkekaitse Referaat Deniss Skrabutenas AA-12 Tallinn 2015 RIKKEKAITSE Rikkekaitse all moeldakse kaitset, millega hoitakse inimesi või koduloomi rikke tagajarjel pingestunud osi selliselt puudutamast, et puude võiks ohtlik olla. Rikkekaitse kohta on kasutatud ka nimetust kaudpuutekaitse. Rikkekaitse tagamist mõjutavad mitmed tegurid. Elektriseadmed on jagatud kaitseklassidesse, mille kasutusomadused olenevad seadmete ehitusest ja umbruse tingimustest. Seadmete ehitus sisaldab erinevate toitesusteemide erineva tasemega rikkekaitse lahendusi, millest osa on muutmata kujul kasutatavad rikkekaitsemeetoditena, osa aga nõuab kaitseseadmete kasutamist ja nende talitlustingimuste tagamist. Koige sagedamini kasutatav rikkekaitsemeetod on toite automaatne valjalulitamine. Rikkekaitseks voib kasutada jargmisi meetodeid: toite automaatne valjalulitamine elektriline kaitseeraldus kaitseisolatsioon.
a¨ artus Punktides 1.3 ja 1.4 vaatlesime jada piirv¨a¨artust, kusjuures oli tegemist kahe prot- sessiga: naturaalarvulise argumendi n l¨ahenemisega suurusele + ja jada u ¨ldliikme xn l¨ahenemisega suurusele a. K¨asitleme j¨argnevalt u ¨ldisemat juhtu. Definitsioon 1. Suurust a nimetatakse funktsiooni f (x) piirv¨ a¨artuseks punktis x0 , kui suuruse a suvalise -¨umbruse U (a) korral leidub selline arvu x0 -¨ umbrus U (x0 ), et f (U (x0 ){x0 }) U (a). Asjaolu, et suurus a on funktsiooni f (x) piirv¨a¨artus punktis x0 , t¨ahistatakse lim f (x) = a xx0 v~ oi xx f (x) 0 a. Kui suurus a on arv, siis k~ oneldakse, et eksisteerib l~ oplik piirv¨
piirva¨ artus ¨ on a) kui iga 0 < R korral leidub N N nii et xn U (a) iga n > N korral. n ¨ Tahistame xn a voi ~ xn - a voi ~ lim xn = a. n ¨ Naide ({ n1 }n=1 ) 1 ¨ Naitame, et lim = 0. Fikseerime . Peame leidma sellise N N, et n n 1 n U (0) iga n > N korral. Vastavalt umbruse ¨ definitsioonile | n1 - 0| = n1 < . Saame n > 1 , seega n1 U (0) iga n > N = 1 korral. ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I 9 / 24 Jada piirva¨ artus ¨ Jada koonduvus ja piirva¨ artus ¨ Definitsioon
miks. Kuna x ∈ X ∈ T , siis x ∈ U(x). Teoreem 2.4 Hulk G topoloogilises ruumis X on lahtine pa- rajasti siis, kui ta on oma iga punkti u ¨mbruseks. T˜oestus. Olgu G ⊂ X, G = ∅. Kui G on lahtine, siis vastavalt definitsioonile 2.1 on G iga punkti x ∈ G u¨mbruseks (v˜otta definitsioonis 2.1 A = B = G). Vastupidi, olgu G iga punkti x ∈ G u ¨ ¨mbruseks. Umbruse definitsiooni kohaselt leidub iga x ∈ G jaoks lahtine hulk B(x) ∈ T nii, et x ∈ 14 ¨ 2 UMBRUSED B(x) ⊂ G. Siis G = ∪x∈G B(x) ja G ∈ T kui lahtiste hulkade u ¨hend. Teoreem 2.5 Punkti x ∈ X u ¨mbruste s¨usteem U(x) on mit- tet¨ uhi ja ta rahuldab omadusi: 10 x ∈ A iga A ∈ U(x) korral; 20 kui A ∈ U(x) ja A ⊂ B ⊂ X, siis B ∈ U(x);
annaabi.ee 
