Väetissegud-saadakse lihtväetiste omavahelisel segamisel · Täisväetissegud- sisaldavad mikro- ja makroelemente · Mikroväetised- üks või mitu elementi Orgaanilised väetised 1. Veisesõnnik - kõige parem sõnnik 2. Hobusesõnnik - väga hea väetis 3. Kanasõnnik kontsentreeritud, kuivainerikas 4. Seasõnnik - tihti muudab põllumulla halvemaks Vee sisaldus on seasõnnikus väga kõrge orgaanikat väga vähe sisaldab väga suurtes kogustes umbrohuseemet' Toiteelementide ümberarvutamine ja kasutamine Väetise pakendil on fosfori- ja kaaliumisisaldus esitatud enamasti oksiididena P2O5 ja K2O. Elementidena P ja Ksisalduse leidmiseks tuleb kasutada järgmisi ümberarvestuse koefitsiente: · P = P2O5 x 0,44 P2O5 = P x 2,3 · K = K2O x 0,83 K2O = K x 1,2 Toiteelemente tuleb kasutada tasakaalustatult. N-väetise normi peab oluliselt korrigeerima, kui põllule ei anta PK-väetisi vastavalt vajadusele
põllul) Umbrohtude sagenemise järgi hinnatakse nelja astmesse : a) nõrk umbrohtumine kus kõikides rinnetes on umbrohte vähem kui 10%, ei vaja tõrjet b) keskmine umbrohte esineb kuni 25% põllu taimedest c) tugev umbrohte esineb kuni 50% põllu taimedest, vajab tõrjet d) väga tugev umbrohte rohkem kui pool, vajab tõrjet Tõrje viisid : 1) kaudsed e. tõrjuvad a) puhas seeme teraviljade puhul I kl, 5 umbrohuseemet 1kg teraviljas b) käärinud sõnnik c) puhas kastmisvesi d) umbrohtude niitmine teeäärtelt ja harimata maa-aladelt enne õitsemist e) külvikordade rakendamine kõrgekasvulised kult.taimed tõrjuvad umbrohte, põllu tihe harimine (kartul) 2) hävitavad e. otsesed a) mehaaniline tõrje mulla harimine (kündmine, äestamine jne) b) keemiline c) bioloogiline
- vead kompostimisel umbrohud lähevad kompostihunnikus õitsema ja levivad sealt mujale - sisseküntud sõnniku pinnaletoomine - koorimise puudulik teostamine Umbrohuseemnete arvukus mulla 30 000 100 000 seemet/m2; tugevasti umbrohtunud aladel 300 000 1 000 000 seemet/m2. Lääne-Euroopas on viimase 40 50 aastaga põlluumbrohtude liigiline koosseis vähenenud 20 40%. Seemnepakk mullas varasema 30 000 umbrohuseemne asemel on: 1000 5000 eluvõimelist umbrohuseemet (tk/m 2). Umbrohu generatiivne potentsiaal ja selle realiseerumine mõjutavad vähe jooksva aasta kultuuride saagikust, küll aga umbrohtumist ja selle mõju kultuuri saagitasemele järgnevatel aastatel. Hinnanguliselt 0,3 9% eluvõimelistest seemnetest tärkavad igal aastal ning see protsent jääb aastast aastasse suhteliselt samaks. Primaarne ja sekundaarne seemnete puhkeolek sõltub: - seemnekesta läbilaskvusest - pidurdusainete hulgast seemnekestas
annaabi.ee 
