- Otsene - korjatakse välja - matmine- kaetakse mingiks ajaks materjaliga, mis lämmastab olemasoleva lehestiku. - Väljakurnamine- takistada varuaine kogumist ja sundida neid suve lõpus varusid kulutama. Ehk siis taim kurnab end ise välja.korduvalt peab kasutama, muidu pole kasu. - Seemnte idanemise provotseerimine ja siis taimede hävitamine - põletamine 73. Kõrrekoorimine, kõrrekoorimise diferentseerimine lähtuvalt umbrohtumusest (lühiealised umbrohud, h. orashein,põldohakas, põld-piimohakas). Kõrrekoorimine, teravilja alt vabanenud alade koorimine; sügisese mullaharimise võte. Kõrrekoorimine on tõhus umbrohutõrje: soodustab lühiealiste umbrohtude sügisest idanemist ja seega talvist hukkumist ning kurnab pikaealiste umbrohtude juurekava. 74. Sügiskünd ja sügiskünni asendamise mõju umbrohtumusele. Võimalused umbrohutõrje efektiivsuse parandamiseks künnil. 2 võtet: koormine ja sügiskünd.
rühvelkultuuridel. Korduskünd peaks olema 4 5(7) cm madalam sügiskünnist (kui see oli 25 cm) 28 Kergemate muldade harimine: Wv = 55 65% Keskmiste muldade harimine: Wv = 50 65% Raskete muldade harimine: Wv = 50 55% Künnikihi kobestamisega me aeglustame (pankadesse) kuivamist. Teeme aurumist ja kuivamist aeglasemaks Külvieelse mullaharimisriista valik oleneb: 1) mulla lõimisest 2) umbrohtumusest 3) eelviljast 4) kivisusest 5) väetamisest jt tingimustest Harimissügavus sõltub sademeterohkusest Lahusagregaatne siin tehakse tööd valdavalt erinevate agrgaatidega. Väike tootlikkus, suur ressursside kulu Põimagregaatne suurtootlikud ja mitmete tööoperatsioonide ühendamine. Põimmasinad võimaldavad oluliselt paremini ära kasutada nüüdisaegse traktori veojõudu ja agrotehniliselt tööks sobivat aega
Külvijärgne rullimine tuleks teha rõngasrihvrulliga. Sile rull võib tekitada niiskele pinnasele kooriku. Külvijärgseks kõige olulisemaks hooldustööks on õigeaegne umbrohtude üleniitmine. Niita on vaja siis, kui umbrohud (hiirekõrv, põldsinep, põldrõigas, kaarkollakas, põldlitterhein jt.) on kasvanud 20...30 cm kõrguseks ning ei ole veel andnud seemneid. Niita tuleb 10...12 cm kõrguselt. Tihedama ja umbrohupuhtama taimiku saamiseks on vaja niita sõltuvalt umbrohtumusest 2...3 korda. Hooldusniitudest osa (1...2 korda) võib asendada lammaste karjatamisega juba heintaimede külviaastal. Väga oluline on, et ei karjatataks nõrka taimikut vihmase ilmaga. Lamba teravad sõrad vigastavad eriti liblikõieliste heintaimede juurekaela, mistõttu nad talvel hukkuvad. Kasutusaasta hooldamine Igakevadiseks esimeseks hooldustööks on karjamaal äestamine. Sellega kergitatakse maast üles vana kulu, mis kuivab kiiresti ja pudeneb tükkideks