Nii jäävadki hiljem idanevatest seemnetest kasvavad rapsitaimed põllule ja põldude servadele kasvama veel aastateks, raskendades edaspidist umbrohutõrjet. Rapsilt on muundinfo kandunud edasi rapsi umbrohtudest lähisugulastele, näiteks põldsinepile, soodustades nii superumbrohtude kujunemist. HR kultuuride kasvatamine kiirendab seega mitmel viisil herbitsiidiresistentsete umbrohtude kujunemist. Muundkultuuride intensiivse viljelemise tehnoloogia annab küll umbrohtudevaba põllu, kuid vähendab samas selle looduslikku mitmekesisust. Nii näitas HR rapsi kasvatamine katsepõldudel Inglismaal olulist bioloogilise mitmekesisuse kahanemist võrreldes tavarapsiga. Üks viiendik ülemaailmselt kasvatatavatest GM kultuuridest toodab aretustöö tulemusena oma kudedes Bt toksiini (mais ja puuvill). Looduses sünteesib seda mürki bakter Bacillus thuringiensis ja seda on kasutatud kahjurite tõrjes enam kui 50 aastat
) 5.1.1 PESTITSIIDID Geneetiliselt muundatud kultuuride herbitsiiditolerantsus võib kanduda üle teistele taimedele. See juhtub horisontaalse geenisiirde tulemusena ehk geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete taimede ristumisel nende looduslike sugulastega (umbrohtude, aga ka kultuurisortidega), mille tulemusena muutuvad need geneetiliselt muundatud taimega sarnaselt umbrohumürgile allumatuks. Muundkultuuride intensiivse viljelemise tehnoloogia annab küll umbrohtudevaba põllu, kuid vähendab selle loodusliku mitmekesisust. Üks viiendik ülemaailmselt kasvatatavatest GM kultuuridest toodad aretustöö tulemusena oma kudedes Bt toksiini (mais ja puuvill). Looduses seda mürki sünteesib bakter Bacillus thuringensis ja seda on kasutatud kahjurite tõrjeks enam kui pool sajandit. Bakteri toksiini tootvad mais ja puuvill on võimelised hävitama kahjureid ja nende vastseid ja seetõttu peaks vähenema keemilise tõrje vajadus. Kui tava- ja
Välismõjud jaotatakse ühiskonna seisukohalt neljaks:1 1. Mõjud ümbritsevale looduskeskkonnale 2. Mõju inimese tervisele 3. Mõju GMO-vabale põllumajandusele 4. Mõju riigi majandusele Referaadis keskendun herbatsiidiresistentsele rapsile ning selle mõjule looduskeskkonnale ja seda tarbiva inimese tervisele. 2.1 GM rapsi mõju looduskeskkonnale Kuigi muundkultuuride intensiivne kasvatustehnoloogia annab võõrliikide- ning umbrohtudevaba saagi, vähendab see looduslikku mitmekesisust põldudel. Samuti ütlevad teadlased, et geneetilise modifitseerimise tehnoloogia suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist, mis viib uute mikroorganismide ja viiruste tekkimiseni. Otsest mõju keskkonnale ei saa aga siiski kindlalt öelda keegi, sest muutused toimuvad rakusiseselt ning ilmsiks tulevad alles uuringutel. 2.1.1 GM rapsi otsene mõju bioloogilisele mitmekesisusele.
annaabi.ee 
