Siiski on mõned tollest perioodist pärit sõnalaenud tänaseni säilinud ( nt telefon, lift, start, flirt, sprinter jms). Kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis Varasematel aegadel mõjutasid kirjakeele kujunemist eelkõige raamatutekstid, kuid tänapäeval võetakse eeskuju pigem ajakirjandusväljaannete keelekasutusest. Meediakeel on viimastel aastakümnetel aga drastiliselt muutunud – varasemast kuivast ja umbisikulisest ametlikkusest on saanud hoopis kujundlikum ning vahetum argikeelele lähedane kirjastiil. Võrreldes 20. saj algusega on nüüdseks eesti kirjakeele kasutusala oluliselt laienenud ja selle staatus kinnistunud. Võrumaal, Mulgimaal ja Kihnus on tekkinud uued murdelised kirjakeelevariandid, samuti on hakatud kasutama täiesti uut allkeelt – internetisuhtluse keelt. 1990. aastast alates on inglise keele osatähtsus tublisti suurenenud, laensõnu
kirjutatakse: „Tugevate ja väljapaistvate ettevõtete kujunemine Tartus eeldab olulist avaliku sektori ressursside panustamist linna üldise loome- ja ärikliima vormimisse“. Vältimaks sellist lauseehitust, on hea kasutada da- tegevusnime või des- vormi. (Pullerits 2010: 19-20) Ka poolt- tarindi ja olema + kesksõna kasutust näeb tihti. Vastavalt poolt- tarindi kasutuseesmärgile on võimalik seda tekstis asendada järgnevalt: umbisikulisest lausest tuleks teha isikuline, tud- kesksõna asendada omastavas käändes tegijafraasiga. (Pullerits 2010: 21-22) Nominaalstiili kasutatakse ka sõnavaras. Tarbetuid sõnu leidub nii tegu-, nimi-, 18 omadus-, kaas- kui ka määrsõnade seas. Väga põhjaliku ülevaate annab nendest Egle Pullerits raamatus „Kuidas hoiduda kantseliidist“. Raamat sisaldab palju näiteid. Teiseks kasutatakse ametlikes tektides tihti abstraktseid sõnu
Sobiv – esineb alati mingi sõnaga koos, rektsiooniline. Looduslik – alles hiljuti esile tõusnud, universaalne sõna, seostub kaasaegsete trendidega. Reklaamikeel järgib trende. Piiratud – viitab kogusele, arvule, st eksklusiivne, mõjub ahvatlevalt, et võimalikult kiiresti tarbija osta tahaks, sest muidu saab otsa. Eesti reklaamikeeles kirjeldatakse adjektiividega toote kättesaadavust, isikupärale (tarbijakesksus), kvaliteeti. Reklaamikeeles hoidutakse umbisikulisest tegumoest, eitavatest vormidest (ilukirjanduses ja kõnekeeles üle 10%, aga reklaamikeeles mitte). Reklaamikeeles on palju imperatiivi. Ajalehereklaamides on sina-vorme üle 5%, teie-vormid vähem sagedased. Televisioonis esineb imperatiivi tunduvalt rohkem. Teksti kvalitatiivsed tunnused näitavad reklaamikeelele iseloomulikke jooni. Reklaamikeele üks eesmärke on äratada tähelepanu, olla lööv – seega peab olema teistest reklaamidest erinev, silmapaistev
annaabi.ee 
