Uluots seisnud kõigi Tartu ülikooli seaduste väljatöötamise juures või sellest otseselt osa võtnud. Jüri Uluotsa töö ülikoolis algas dotsendina. Ta andis üliõpilastele edasi oma teadmisi Rooma õigusest ja selle ajaloost, kuid luges selle kõrval veel õiguse üldteooriat ja 1922. aasta kevadest põllumajandusteaduskonnas ka Eestimaa agraarõigust (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). 1927. aastal sai J. Uluotsast Tartu Ülikooli korraline professor, alates 1932. aastast audoktor (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). Paralleelselt tegevusega Tartu ülikoolis võttis J. Uluots aktiivselt osa Riigikogu tööst. Suurde poliitikasse tuli J. Uluots juba 1919. aastal, mil ta valiti Maarahva Liidu esindajana Asutava Kogu liikmeks (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html )ja nii algas tema pikk ja
suurest vastupanuliikumisest vastukandidaatide esitamisest 1940.aasta valimistel. President Päts ja riikluse järjepidevuse säilimise probleem Eesti riikluse järjepidevus olevat 1940.aasta juunis jäädavalt katkenud sellepärast, et 21.juunil vabastas president Päts Eesti seaduste kohaselt ja presidendi eriõiguse alusel ametist prof.Uluotsa valitsuse ja määras selle asemele dr VaresBarbaruse valitsuse. Uluotsast olevat saanud ekspeaminister ja nii polevat temast lähtuv Tiefi valitsus ja Eesti valitsused eksiilis kunagi saanud riigi juriidilist järjepidevust kanda. Seda on väitnud üsna paljud. Paari TÜ juristi väiteid õigustab ehk asjaolu, et Eesti taasvabanemise eel polnud 1940.a sündmustik veel piisaval määral selgunud ning puudus ülevaade lääne demokraatlike juristide käsitlustest. J.Uluotsa valitsuse ametistvabastamisele juriidilise hinnangu andmisel tuleb eristada
patk ja lubada oma territooriumile rajada baasid. Leedulased said endale Vilniuse pealinnaks. Soomele üritati pealesuruda vastastikuabistamise leping, kuid Soome kasutas venitamistaktikat. Jüri Uluotsa valitsus- Juba varasemalt opositsioon käis koos Jaan Tõnissoniga K. Pätsi juures rääkimas, et on viimane aeg kaasta opositsioon valitsusse. Mitmed teised parteid kirjutasid kirju soovides valitsuses osaleda. Mitmed nimekad isikud lahkusid valitsusest. 1938. aastal sai Jüri Uluotsast riigivolikogu esimees, 1939. aastal kuulutas ta EV juhtivatesse võimu struktuuri ja K. Pätsi pooldaja. J. Uluots pidas läbirääkimisi sotsialistidega, demokraatidega, vabadussõjaväelastega, kuid kõik asjatult. Uueks välisministriks sai Hans Piip, kes sõlmis Eesti ja Saksamaa vahelise mittekallaletungi lepingu. Siseministriks sai August Jürima. Haridusministriks sai Paul Kogermann. Loodi riigi propaganda talitlus ning hiljem sellest sai Riigi Informatsioonikogumine.
annaabi.ee 
