Endeemiline Ladina-Ameerika maades. Peale organismi vereringesse tungimist kandub viirus põrna, luuüdi, tonsillide, maks ja sooletrakti lümfoidkudedesse . Peroraalse nakatumise korral on viiruse esmaseks paljunemise kohaks kurgu mandlid. Parenhüümelunditesse jõuab viirus alles hiljem. Endoteelirakkude degenereerumise tulemusena tekib trombotsütopeenia ja häirub fibrinogeeni süntees HEMORAAGILINE DIATEES Haigusele on vastuvõtlikud kodu- ja uluksead, vaatamata vanusele. Tõusead on vastuvõtlikumad, eriti raskesti haigestuvad muidugi võõrdepõrsad. Nakkusallikas on haiged või haiguse läbipõdenud kodu- ja uluksead. Viirus eritub nina- ja silmaeritisega, uriini ja roojaga. Viiruse olulisteks levitajateks on hädatapetud loomade lihakehad, tapajäätmed, korjused, viirusega saastunud söödad, külmutaud lihatooted. Nakatumine toimub: alimentaarselt, respiratoorselt, spermaga. Haigus levib seakarjas väga
Endeemiline Ladina-Ameerika maades. Peale organismi vereringesse tungimist kandub viirus põrna, luuüdi, tonsillide, maks ja sooletrakti lümfoidkudedesse . Peroraalse nakatumise korral on viiruse esmaseks paljunemise kohaks kurgu mandlid. Parenhüümelunditesse jõuab viirus alles hiljem. Endoteelirakkude degenereerumise tulemusena tekib trombotsütopeenia ja häirub fibrinogeeni süntees HEMORAAGILINE DIATEES Haigusele on vastuvõtlikud kodu- ja uluksead, vaatamata vanusele. Tõusead on vastuvõtlikumad, eriti raskesti haigestuvad muidugi võõrdepõrsad. Nakkusallikas on haiged või haiguse läbipõdenud kodu- ja uluksead. Viirus eritub nina- ja silmaeritisega, uriini ja roojaga. Viiruse olulisteks levitajateks on hädatapetud loomade lihakehad, tapajäätmed, korjused, viirusega saastunud söödad, külmutaud lihatooted. Nakatumine toimub: alimentaarselt, respiratoorselt, spermaga. Haigus levib seakarjas väga kiiresti
Vahel võivad kasvajalised lümfisõlmed saavutada ülisuured mõõtmed. Nii on leukoosse lehma abaluueelne kümfisõlm kaalunud viis kilo. SIGADE VESIKULAARHAIGUS Picornavirida Enterovirus Sigade vesikulaarhaigus on kontagioosne pikornaviroos, mis iseloomustub ägeda kulu, palaviku ja villilise lööbega kärsal, sõravahe-, piirde- ja päkanahal. Epizootilised iseärasused. Loomulikes tingimustes on haigusele vastuvõtlikud ainult kodusead vaatamata tõule ja vanusele ning uluksead. Kuigi on teatatud ka laboritöötajate nakatumisest ja viirus võib persisteerida veel lammaste ja veiste organismis, on sead siiski viiruse ainsaks loomulikuks reservuaariks. Nakkusallikaks on nii kliiniliselt haiged kui ka latentsed viirusekandjad sead, kes eritavad viirust kõikide ekskreetide ja sekreetidega. Eriti kõrge on viirusesisaldus lõhkemata villides. Viiruse esmaseks lokalisatsioonikohaks on seedetrakt. Vireemia staadiumis on viirus aga kõikides kudedes
annaabi.ee 
