neoliitikumis. Veise ja hobuse kodustamine tuli aga palju hiljem ning seda juba erinevate geograafiliste tingimuste pärast. See tähendab, et erinevates kohtades saabus neoliitikum erinevatel aegadel. Loomade taltsutamine ja kodustamine ei saabunud sammuti samaaegselt. Loomade taltsutamine ja kodustamine etendasid väga suurt osa ürginimese evolutsioonis. Inimese loomariigi vallutamises tuleb eristada kahte etappi: I Taltsutamise- etapp. Millal püüti ulukloomi ja peeti neid vangistuses. II kodustamine, selle sõna kitsamas mõttes. Siis valiti ulukloomadest kõige kergemini taltsutatavad ja majanduslikult kasulikud loomad. Seejuures need taltsutatud loomad, kes osutusid kasulikumateks ja sigisid vangistuses, muutusid koduloomadeks. Kui inimene veendus üksikute loomade kasulikkuses, võis ta üle minna süstemaatilisele taltsutamisele ja tõelisele kodustamisele, juhindudes juba majaduslikest kaalutlustest.
neoliitikumis. Veise ja hobuse kodustamine tuli aga palju hiljem ning seda juba erinevate geograafiliste tingimuste pärast. See tähendab, et erinevates kohtades saabus neoliitikum erinevatel aegadel. Loomade taltsutamine ja kodustamine ei saabunud sammuti samaaegselt. Loomade taltsutamine ja kodustamine etendasid väga suurt osa ürginimese evolutsioonis. Inimese loomariigi vallutamises tuleb eristada kahte etappi: I Taltsutamise- etapp. Millal püüti ulukloomi ja peeti neid vangistuses. II kodustamine, selle sõna kitsamas mõttes. Siis valiti ulukloomadest kõige kergemini taltsutatavad ja majanduslikult kasulikud loomad. Seejuures need taltsutatud loomad, kes osutusid kasulikumateks ja sigisid vangistuses, muutusid koduloomadeks. 8. kodustamise aeg ja kohad · Lammas ja kits kodustati 9000 a. e.m.a. põhiliselt Edela-Aasias. · Uuemal kiviajal siga. Vanimad andmed on Uus-Guinealt so. 8 tuh. e.m.a. Tuhat aastat
anatoomiast, kuid abi on olnud ka geograafiast, antropoloogiast, füsioloogiast ning keeleteadusest. Loomade kodustamine on tihedalt seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Loomade kodustamise algus langeb põhiliselt kiviaega (12-10 tuhat aastat e.m.a.). Erinevate loomaliikide kodustamise järjekord ei olnud arvatavasti erinevates piirkondades ühesugune. Ulatuslikumalt levinud ulukloomi võidi kodustada mitmes paigas üheaegselt. Piiratud levikuga ulukloomade liike kodustati vaid mõnes piirkonnas, kust nad viidi teistesse maadesse. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada inimesele toiduhankimine. Seepärast arvatakse, et kõigepealt kodustati koer (10-12 tuh.a.e.m.a.). Veise kodustamise ajaks võis olla umbes 6-2 tuhat aastat e.m.a. Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel.
annaabi.ee 
