genitaalide piirkonnas, kopsuturset, alveoliiti, limaskestade katarraalset põletikku. Diagnoos: Viiruse isoleerimine, Identifitseerimine (IFM, KSR), Seroloogiline uurimine (ELISA) Dif.diagnoos: Küülikute fibromatoos, Pastörelloos, Stafülokokoos, Infektsioosne riniit, küülikute hemorraagiline haigus, Bordeteloos. Adenoviridae - ümbriseta Adenoviridae -> Munatoodangu languse sündroomi viirus (DAdV-1) (EDS viirus, EDS-76) Viirusele on vastuvõtlikud kodu- ja uluklinnud. Haigust iseloomustavad pehme koorega munad või nahkjad munad ning äkiline munevuse langus. Haigust põhjustab kolm lindude adenoviiruse serotüüpi, mis aglutineerivad lindude erütrotsüüte. Tekitaja paljuneb kanaembrüotes ja pardi neeru või maksa rakukultuuris. Viirust eritavad haiged linnud roojaga, nakatumine võib toimuda ka viirusega kontamineerunud vaktsiinidega. Etioloogia: EDS viirus jaotatakse kolme genotüüpi: klassikaline EDS viirus, partide EDS viirus
struktuuri muutumine. Väga resistentne keskkonna tingimustele. Haigestumus ulatub 80-100%. Suremus 10-90%. Nakatumine alimentaarne või respiratoorne. Nakkusallikaks haiged või haiguse läbi põdenud linnud (keha sekreetide, ekskreetide, munadega). Viiruse ülekandumine sööda, joogivee, allapanu, inventari, transpordi vahendite, riiete ja jalanõudega. Bioloogilisteks siirutajateks uluklinnud. Kliinilised tunnused: madala patogeensusega Al viirus: respiratoorsed nähud hingamisteede turse, haiged linnud hingeldavad; kõhulahtisus; munevuse langus; munade purunemine; põletikulise eksudaadi eritumine; letaalsus 10-20%. Kõrge patogeensusega Al viirus: palavik 44 kraadi, hari ja lokutid tsüanootilised; esineb kõhulahtisus; väljaheited roheka tooniga; ninast limas-mädane nõre; linnud hingeldavad; nekroosi kolded jalgadel;
varieeruvust. Rekombinatsiooni ja immunoselektsiooni tagajärjeks on viiruse bioloogiliste omaduste ja struktuuri muutumine. Väga resistentne keskkonna tingimustele. Haigestumus ulatub 80-100%. Suremus 10-90%. Nakatumine alimentaarne või respiratoorne. Nakkusallikaks haiged või haiguse läbi põdenud linnud (keha sekreetide, ekskreetide, munadega). Viiruse ülekandumine sööda, joogivee, allapanu, inventari, transpordi vahendite, riiete ja jalanõudega. Bioloogilisteks siirutajateks uluklinnud. Kliinilised tunnused: madala patogeensusega Al viirus: respiratoorsed nähud – hingamisteede turse, haiged linnud hingeldavad; kõhulahtisus; munevuse langus; munade purunemine; põletikulise eksudaadi eritumine; letaalsus 10-20%. Kõrge patogeensusega Al viirus: palavik 44 kraadi, hari ja lokutid tsüanootilised; esineb kõhulahtisus; väljaheited roheka tooniga; ninast limas-mädane nõre; linnud hingeldavad; nekroosi kolded jalgadel; verevalumid siseorganitel, nahal.
annaabi.ee 
