5. MAANTEE EHITUSE SEIRE 2007. aasta detsembris kogunesid Paides Eesti terioloogia seltsi helgemad pead. Meeleolu oli teotahteline. Esimest korda Eesti ajaloos olid loomateadlased organisatsiooni tasemel kutsutud nõu andma maantee-ehituse planeerimisel. Kõne all oli uue TallinnaTartu maantee KoseMäo teelõik. See lõik ristub paljude loomaliikide oluliste liikumisradadega. Tähtis on hoida ära liiklusõnnetusi, ent vähemalt niisama tähtis on võimaldada ulukitel liikuda kummalegi poole teed jäävate asurkondade vahel (Javois, 2008). Vana maantee iga kilomeetri kohta koostatakse ulukitega seotud ohtude hinnang ehk ohupass, lähtudes liiklusõnnetuste statistikast ning tee ja selle ümbruse iseloomust. Varem on Eestis säärased ohupassid koostatud teelõikudele Tallinnast Kose ja Keilani, Maardust Aaspereni ning Tallinna ümbersõidu kohta. Püütakse kaardistada elupaigad ja suuremate ulukite liikumisradade koondumiskohad.
Kodustamise tagajärjel tekkinud muutused loomadel on märgatavad. Neid põhjustasid nii looduslikud tegurid, kliima, mullastik, maapinna reljeef, taimestik kui ka inimese poolt loodud söötmis- pidamistingimused. Käivitavaks jõuks nende muutuste esilekutsumisel oli looduslik ja kunstlik valik. Viimane saavutas järjest enam ülekaalu ning tulemuseks oli koduloomade väga suur muutlikkus ja mitmekesisus. Värvuses domineerivad ulukitel kaitsevärvi toonid, mis tagab neile alalhoiu looduses. Koduloomade värvus on kontrastsem, tugevama pigmenteerumisega. Luustik on ulukitel peenem ja tihedam, lihastik samal ajal rasvavaesem ja õhem kui kodustatud loomadel. Kogu ulukite kehaehitus on suunatud sellele, et kindlustada vastupidavus looduslikule valikule - olla vähemärgatav vaenlastele, vastupidavam keskkonna mõjudele, head kiiruslikud omadused, jne.
tehnilisi või korralduslikke abinõusid. Taustnäitajateks on: Eesti rahvaarv, Sisemajanduse kogutoodang, Primaarenergia tootmine ja tarbimine, Tööstustoodang, Põllumajandustoodang jne Põhinäitajad kuuluvad nende alla: maavarad, kalandus, ulukid, vesi, mets, elurikkus, välisõhk ja kliima, jäätmed, keskkond ja tervis. Maavaradel nt. põlevkivi kaevandamine ja –varu, kalandusel kalavarude olukord Läänemeres, ulukitel suurkiskjate pesakondade arv, veel veevõtt ja –kasutus jne. 39. Keskkonnainformatsioon, keskkonnateadlikkus ja avalikkuse kaasamine Keskkonnainformatsioon ehk keskkonnateave- igasugune kirjalik, suuline, visuaalne, elektrooniline jm info, mis kajastab: a) keskkonnaelementide nagu õhu, atmosfääri, vee, pinnase jne mitmekesisuse ja selle komponentide (sh geneetiliselt muundatud
annaabi.ee 
