Ehk see on soojuskiirgus Kiirguse põhjustajaks on molekulide soojusliikumine: aatomid ja molekulid koosnevad laetud osakestest (positiivse laenguga prootonid ja negatiivse laenguga elektronid) ning nende soojusliikumine ja keemiliste sidemete võnkumine tekitab elektri- ja magnetväljas muutusi, mis kanduvad edasi elektromagnetlainetena St, et keha soojusenergia muundub elektromagneetiliseks energiaks. Kui kuumutatud ese muutub valgeks, siis eraldab see olulise osa oma energiast just ultraviolettkiirgusena. Inimkeha poolt maksimum kiiratav soojuskiirgus on 9.5 mikromeetrit. Kemoluminestsents - Keemilise reaktsiooni tulemusel võib uute molekulide moodustumise käigus elektronid kiirata elektromagnetlaineid - elektronid viiakse kõrgemale energiatasemele ja kiirgavad elektromagnetlaine, kui lähevad üle madalamale energiatasemele. Hõõglambi leiutaja Thomas Alva Edison leiutas selle senini töötava variandi aastal 1879. Säästulamp – gaaslahendusel põhinev luminofoorlamp,
13. Mis on elektromagnetväli ja -laine. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid ? iseloomusta eml skaalat! Elektromagnetväli on ühtne väli, mis ühendab endas nii elektrivälja kui ka magnetvälja. Elektromagnetlaine on elektromagnetvälja levimine ruumis. Elektromagnetlaine on ristlaine. Seal on elektriväli ja magnetväli risti ja mõlemad omakorda risti levimise suunaga. Elektromagnetlaineid kasutatakse raadiolainetena, infrapunakiirgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, gammakiirgusena ja nähtava valgusena. Madalsageduslained sisuliselt vahelduvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. Raadiolained elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Optiline kiirgus peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks.
kinnisele südamikule. Trafot kasutatakse ettevõtetes, transpordis ning olmes pinge tõstmiseks ning madaldamiseks, kuna nt kadude vähendamiseks kantakse elektrienerigat üle kõrgel pingel ning erinevates asutustes on vaja madalpingelist voolu. 30. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid? Peab oskama iseloomustada elektromagnetlainete skaalat. Elektromagnetlaineid kasutatakse raadiolainetena, infrapunakiirgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, gammakiirgusena ja nähtava valgusena. 31. Mida näitab temp ja kuidas on seotud osakese liikumine kiiruse ja kineetilise energiaga? Temperatuur näitab keha soojuslikku seisundit. Kineetiline ehk liikumisenergia Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda kõrgem on temperatuur. 32. Erinevad temp skaalad Celsiusest kalvinini jne. Celsius, Faraday, Kalvin ee... 33. Siseenergia mis on?
43. Mis on elektromagnetväli ja –laine?- Elektromagnetväli on ühtne väli, mis ühendab endas nii elektrivälja kui ka magnetvälja. Elektromagnetlaine on elektromagnetvälja levimine ruumis. Elektromagnetlaine on ristlaine. Seal on elektriväli ja magnetväli risti ja mõlemad omakorda risti levimise suunaga. 44. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid ? oskad iseloom eml skaalat.- Elektromagnetlaineid kasutatakse raadiolainetena, infrapunakiirgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, gammakiirgusena ja nähtava valgusena. EML skaala: 1.Madalsageduslained – sisuliselt vahelduvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. 2.Raadiolained – elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. 3.Optiline kiirgus – peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks. 4
See asjaolu on viinud optilise keraamika loomisele, kus materjal on amorfsena pressitud vastava kujuga kõrgtihedasse vormi. Tulemuseks on saadud amorfse keraamika väga head optilised omadused. 8.13. Optiliste omaduste kasutamine 8.13.1. Luminestsents Luminestsents on materjali võime neelata energiat ja kiirata see uuesti välja nähtava või infrapunase kiirgusena (joonis 8.15; 8.16). Ergastavat energiat võib materjalile anda nii nähtava valgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, elektriväljana või eletronide voona. Kui ergastamine toimub nähtava või ultraviolettvalgusega, siis nimetatakse protsessi fotoluminestsensiks. Kui ergastamine toimub elektriväljas, siis nimetatakse protsessi elektroluminestsensiks. Kui ergastamine toimub röntgenkiirgusega, siis nimetatakse protsessi röntgenluminestsensiks. Kui ergastamine toimub elektronide vooga, siis 72 nimetatakse protsessi katoodluminestsensiks
annaabi.ee 
