1936. Ekspressionism. Kawe Plaza, Pärnu maantee 15,arhitektiks on Henno Sillaste, 8-korruseline,lainja klaasfassaadiga büroohoone kuju oli tingitud krundi kolmnurksest kujust. Mõlemad, Chielehaus kui ka Kawe Plaza on kolmnurksed, kuid mõjuvad täiesti erinevatena. Elfriede Lenderi Eragümnaasium- arhitekt Herbert Johanson, valmis aastal 1935.Stiilipuhas funktsionalismi näide. 1930. aastail oli see ultramoodsa klaastorniga maja lööv ja arendatud ruumiprogrammiga silmapaistev hoone. Hariduse 8, eelnevalt oli seal Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, nüüd aga toimub seal Tallinna Prantsuse Lütseumi 1.-5. klasside õppetöö. Arhitektiks on Arthur Jürvetson. Mõlemad koolid olid omal ajal väga innovaatilised ning mõlemal majal on olemas kaardus sein, mis tekitab illusiooni nagu oleks maja ühest kohast silinder, kuid, see on siiski vaid poolik silinder maja küljes
Maja ehitamisel on arvesse võetud teda ümbritsevat keskkonda ja on suudetud mahutada kitsale alale lisaks muule ka aed. Chielehaus ei ole vaid äri hoone vaid ka elamu. (ehk ei oma ainult ühte eesmärki) Elfriede Lenderi eragümnaasium Tallinnas, Kreutzwaldi 25 Arhitekt: Herbert Johanson (projekt), valmis: 1935 Tegu on funktsionalistlike koolimajade tippnäitega. Maja koosneb mitmest erineva suuruse ja kujuga osast. Üks silmapaistvamaid aspekte tema arhitektuuris on ultramoodsa lahendusega klaastorn (evakuatsiooni trepp) Hoone on ehitatud tellistest, viimistlemiseks on kasutatud paekivi ja seintel krohvi. Kasutatud allikad: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=847 http://ajalugu.tik.edu.ee/wiki/Kooli_rajamine http://www.ohtuleht.ee/18764/lenderi-kool-kas-oleme-unustanud Endine Kodumajanduse instituudi hoone, Hariduse 8 Arhitekt: Arthur Jürvetson. Valmis: 1939
rakendamine. Langus tabas kõigepealt linnasid ja riigi keskalasid. Sündimuse langus on viinud nii madala taastootmisnäitajani (alla 1%), et praegust rahvaarvu on pikemas perspektiivis võimalik säilitada vaid sisserände abil. Norra pealinn on 500 000 elanikuga Oslo. Oslo on sadama pnmber koondunud pulbitsev linn kindluse kaitse all. See on eklektiline paik põliste puumajade ja esinduslike klassitsistlikke hoonete ja kõige uuemaga ultramoodsa arhitektuuri vallas, lokkavad kohvikueluga. Oslo fjordi ümbruses, mis suvel kihab paatidest, on külluses tõendusi Norra viikingipärandist. Pealinnast kirdes taanduvad metsad ja viljakas põllumaa ülevate, 2500 meetri kõrgusele küündivate mägede ning järvede ja jõgedega tipitud kitsaste orgude ees. Oslo on oma nime ajaloos mitu korda muutnud- Oslost Cristianiaks ja siis Kristiaaniaks. 1925 aastal pöördus pealinn tagasi algse nime Oslo juurde. Linnal on võrratu asend
Funktsionalistlikke suuri ühiskondlikke hooneid ei jõutud kuigi palju ehitada. Ometi on klassikaks muutunud sellest rühmast kaks Johansoni koolimaja. Liiatigi oli tema kooliarhitektuuri juhtiv meister ja rahvusliku koolihoone tüübi peamine väljaarendaja. 1930. aastatel oli ultramoodsa klaastorniga Lenderi gümnaasium (6. kk Kreutzwaldi tänav 25, 193335) löövam, arendatuma ruumiprogrammiga ja mahenenud vormidaga Prantsuse lütseum (Hariduse tänav 3, 193637) aga elegantsem. Paefunktsionalism Tuleb tunnistada, et tegemist on üleeuroopalise nähtuse redutseerunud variandiga ja rahvusvahelises plaanis see esile ei kerki. Kui meil on
annaabi.ee 
