Bresti kirikuuniooniga (1596) allutati paavstivõimule koguni suur osa kreekakatoliku kirikust Poola alal. Kavatsus rekatoliseerida ka Rootsi ala kukkus siiski läbi. Trento kirikukogu otsused. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu (Tridentinum) (1545–1563, istungjärkudega 1545–1549, 1551–1552 ja 1562–1563). Kuigi kirikukogu leidis aset keisririigi pinnal, andsid seal tooni itaallased – ultramontaanid (mäetagused), kes olid vastu mis tahes kompromissidele. Kirikukogu päevakorras seisnud ketserluse väljajuurimine välistas protestantide osavõtu. Teisel istungil protestandid Karl V käsul küll osalesid, kuid mingile ühisele kokkuleppele mõistagi ei jõutud. Kui kahel esimesel istungjärgul oli tulipunktis Saksamaal toimuv, siis kolmandal juba sündmused Prantsusmaal. Kirikukogu oli vastu mis tahes detsentraliseerimisele ning kinnitas veel kord paavsti ilmeksimatuse põhimõtet
ongi karakter. 10) Moliere'i loomingu teine periood (alates ,,Tartuffe'ist"). Teine periood/viisaastak algab ,,Tartuffe'ga" 1664. aastal. 1662.aastal Roomas intsident, paavsti kaardiväelased (korsiklased) solvasid Prantsuse saadikut, tekkis sõjaolukord. Tohutu suur diplomaatiline skandaal, Louis XIVnes nõudis selle kaardiväe laiali saatmist, vabandust ja mälestusmärki. Tahtis kärpida Rooma ambitsioone ja paavsti mõjuvõimu Pariisis. Paavst oli sunnitud järele andma. Ultramontaanid paavsti käsilased Prantsusmaa kuninga õukonnas, jesuiidid, kes olid väga ustavad paavstile, järgisid paavsti huve. Prantsusmaal valisid nad kuninga elukommete kriitika oma valdkonnaks. Üheks Louis'i poolseks taktikaks oli tartuffe ehk jesuiitide vastane tegevus. ,,Tartuffe" näidend sellest, et hea peremehe majja on tunginud halb võim, mis tahab ta paljaks röövida, Tartuffe kujutas jesuiite. Nende silmakirjalikkus näidendis.
aastal olid juba kõik 25 senaatorit rooma-katoliku usku. Bresti kirikuuniooniga (1596) allutati paavstivõimule koguni suur osa kreeka-katoliku kirikust Poola alal. Kavatsused ka Rootsi ala rekatoliseerida kukkusid siiski läbi. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu (Tridentinum) (154563, istungjärkudega 154549, 155152 ja 156263). Kuigi kirikukogu leidis aset keisririigi pinnal, andsid seal tooni itaallased - ultramontaanid (mäetagused), kes olid vastu mistahes kompromissidele. Kirikukogu päevakorras seisnud ketserluse väljajuurimine välistas protestantide osavõtu. Teisel istungil Karl V käsul protestandid küll osalesid, kuid mingile ühisele kokkuleppele mõistagi ei jõutud. Kui kahel esimesel istungjärgul oli tulipunktis Saksamaal toimuv, siis kolmandal juba sündmused Prantsusmaal. Kirikukogu oli vastu mistahes detsentraliseerimisele ning kinnitas veelkord paavsti ilmeksimatuse põhimõtet
annaabi.ee 
