elavad ohtlikud kalad piraajad, kes parves võivad kallale tungida isegi suurtele loomadele. Jõgede ääres peavad jahti vee äärde jooma tulnud loomadele anakondad. Anakondad võivad kasvada ligi 10 m pikkuseks, oma saagi surmavad nad kägistades. Et Amazonase vesi on väga sogane, siis on loomadel raske seal näha. Paljud liigid kasutavad oma asukoha kindlaksmääramiseks või saagi otsimiseks erilisi mooduseid.Jõgedes elavad mageveedelfiinid saadavad nagu nahkhiired välja ultrahelisid ning võtavad vastu objektidelt (toiduks olevatelt kaladelt ja koorikloomadelt) peegelduvat kaja. Huvitav fakt on see, et jõgi voolas kunagi oma praegusele suunale vastupidises suunas, Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini, ehk siis idast läände. Amazonase vesikond hõlmab ca. 40% Lõuna-Ameerika mandrist (7milj. km²). Viiendik maailma magevee varudest ning 30% kõikidest elusloomadest ning -taimedest asub just siin. Vihmametsade iseärasus ongi erakordne liigirohkus
vangipõlvega, ilmutades hämmastavaid võimeid individuaalseks ja grupidressuuriks. Nad õpivad kiiresti selgeks tsirkusetrikud, võivad käskluste peale täita mitmesuguseid ülesandeid. Nad võivad leida ja tuua teatud värvid asju ja suudavad meelde jätta juhuslikke arvudejadasid. Paljud uurijad on veendunud, et delfiinid on sama arukad kui simpansid. Delfiinid valdavad keerukat helisignalisatsiooni, saates välja ja võttes vastu nii tavalisi kui ka ultrahelisid laias diapasoonis. Delfiinidel on hästiarenenud kajalokatsioonivõime, mille abil nad leiavad toitu, orienteeruvad vee all. Delfiinid otsivad saaki, saates välja ultrahelisignaale, mida tekitavad õhukottide abil, mis on ninaõõnega ühenduses. Signaalid peegelduvad kaladelt tagasi ja jõuavad kajanana delfiini sisekõrva. Kaja järgi leiabki delfiin kalu üles. KAJALOKATSIOON Delfiinid on üsna jutukad. Nad suhtlevad omavahel vilistades, kuid jahti pidades lasevad nad
inimene 64-23,000 koer 67-45,000 kass 45-64,000 veis 23-35,000 hobune 55-33,500 lammas 100-30,000 nahkhiir 2,000-110,000 kuldkala 20-3,000 kanatibu 125-2,000 LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID KUULMINE NAHKHIIR: · Nahkhiir saadab lennates impulssidena välja väga lühikesi helilaineid (ultrahelisid). Mõned tekitavad laia hajuva helivoo, teised aga kitsa heliriba, mille suunda võib muuta. · Ümbritsevatelt esemetelt peegelduvad helilained tagasi. Kaja annab nahkhiirele infot esemetest tema teel ja toidust õhust. · Erinevad nahkhiireliigid püüavad kaja erinevalt. Kajalokaatoriteks on nahkhiire kõrvad, suu ja mõnedel liikidel ka nina. · Kajalokatsiooni kasutamine võimaldab nahkhiirel pimedas tegutseda LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID Kuulmine VAAL:
Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Et Amazonase vesi on väga sogane, siis on loomadel raske seal näha. Paljud liigid kasutavad oma asukoha kindlaksmääramiseks või saagi otsimiseks erilisi mooduseid. Jõgedes elavad mageveedelfiinid saadavad välja ultrahelisid ning võtavad vastu toiduks olevatelt kaladelt ja koorikloomadelt peegelduvat kaja. Elektriangerjas tekitab aga elektrivoolu, mida kasutab saagi leidmiseks ja halvamiseks. Matamatad (kilpkonnad) lamavad oodates jõepõhjas. Kui nad tunnevad vee liikumist, mida põhjustavad väikesed möödaujuvad kalad, avavad nad lõuad ja imevad saagi suhu. Lasteentsüklopeedia
liikuvate loomade ümber. Viimastel aastakümnetel on delfiine põhjalikult uuritud ja tehtud olulisi avastusi. Ilmneb, et neil loomadel on kõrgeltarenenud närvisüsteem. Mõned delfiiniliigid harjuvad hõipsasti vangipõlvega, ilmutades hämmastavaid individuaalseks ja gruppidressuuriks. Nad õpivad kiiresti selgeks tsirkusetrikid, võivad käskluste peale täita mitmesuguseid ülesandeid. Valdavad keerukat helisignalisatsiooni, saates välja ja võtes vastu nii tavalisi kui ka ultrahelisid laias diapasoonis (sagedusega kuni 170 kHz), võivad koguni inimhäält matkida (alafiin). Delfiinidel on hästiarenenud kajalokatsioonivõime, mille abil nad leiavad toitu ja orienteeruvad vee all, sõltumata valgustingimustest. Praegusajal on delfiinlaste sugukonnas evolutsiooniline õitseng, siia kuulub 22 perekonda ja 50 liiki, mis moodustab suurema osa valaliste seltist. Enamik liiki elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb ka Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Antarktikas.
7 Häälitsused ja kajalokatsioon Delfiinid kasutavad parves ujudes erinevaid signaale piikse, vilesid, plärtsatusi, plumpsatusi, plõkse, haugatusi ja urinaid. Teadlaste sõnul on viled ja piiksud delfiinidel väga individuaalsed ja üksikisendid kasutavad neid vastastikuseks äratundmiseks. Tuju ja meeleolu väljenduseks on mõned plõksuvad ja plärisevad helid (Shuker, 2005). Helikujutiste loomisel on delfiinid meistrid. Kajalokatsioonisüsteemi abil tekitavad nad ultrahelisid hingatsist allpool asetsevates ninaõõne käikudes. Sealt juhitakse tekkinud helivõnked kitsa voona kuplikujulisse rasvapadjandisse ja edasi lainetena potentsiaalsesse sihtmärki. Tagasipöörduv kaja jõuab delfiini sisekõrva ta rasvaga täidetud alalõuas olevate kuulmekäikude kaudu (Joonis 4) (Shuker, 2005; Downer, 2000). Delfiin saadab meres ujudes igas sekundis välja 10 kuni 20 impulssi, kala leidmiseks peab nende sagedus jõudma 200-ni
Ultraheli võib kanda edasi tunduvalt suuremaid energia kogusi kui tavaline heli ja ta on kergelt suunatav.1. ta läbib hästi massiivseid kehi kasutatakse defektide avastamisel metall detailides. 2. Ultrahelid soojendavad kehi, mida nad läbivad. 3. Kiirendavad keemilisi reaktsioone. 4. Hävitavad baktereid. 5. Kasutatakse ravi otstarbel. 6. 7 Kajalood. 7. Ultrahelisid kasutavad nahkhiired, delfiinid. 8. Omavad surmavat toimet, kuna hävitavad punaseid vereliblesid. Infraheli. Mehhaanilisi laineid, mille võnke sagedus on väiksem kui 16 Hz nimetatakse infrahelideks. Hääle puhul esineb samuti resonants. Molekulid ja nende liikumine. Molekul on aine väikseim osake, millel on veel selle aine keemilised omadused. Materjal koosneb keemilistest ühenditest. Mikromaailm arvutatav, makromaailm mõõdetav