seisneb toodete visuaalsel hindamisel hea valgustuse tingimustes ja kaugusel kuni 600 mm. - Standartne protseduur keevisliidetel Magnetpulberkontroll (MT) Põhinevad magnetvälja hajumisel metallis asuvate tühikute või mittemetalsete lisandite toimel. Meetodiga saab konrollida ainult ferromagnetilisi materjale ja defekte, mis asetsevad kuni 6 mm sügavusel. -Süsinikterase puhul sobib meetod hästi. Ultrahelimeetod (UT) Ultrahelimeetod põhineb ultraheli (2...5 MHz) suunatavusel, mille tõttu on võimalik teda suunata materjali sisse kindla selle materjalile omase kiirusega ja fikseerida tema tagasipeegeldused võimalikelt hälvingutelt/piirpindadelt nagu näidatud joonisel 10. UT-ga on võimalik avastada mittepoorsete materjalide sees esinevaid defekte nagu: poorid, praod, kahanemistühikud, kihistumine, tahked lisandid jms
mittepurustava kontrolli meetodeid lisaks visuaalsele kontrollile. Magnetpulberkontroll, mis põhineb magnetvälja hajumisel metallis asuvate tühikute või mittemetalsete lisandite toimel. Kontrollitava toote pinnale kantakse suspensiooni- raudoskiidi pulbri segu petroolis ja tekotatakse magnetväli. Teiseks kapillaarkontroll, mis põhineb kapillaarjõudude ja vedeliku kasutamisel pinnadefektide avastamiseks. Kolmandaks ultrahelimeetod, mis põhineb ultraheli (2-5 MHz) suunatuvusel, mille tõttu on võimalik teda suunata materjali sisse kindla selle materjalile omase kiirusega ja fikseerida tema tagasipeegledused võimalikelt hälvingutelt. Neljandaks radiograafia meetod, mis põhineb kontrollitava toote kiiritamisel röntgeni- või gammakiirtega. Kiirgus neeldub kontrollitavas tootes. Defektide kohal neeldub kiirgust vähem, mis on nähtav röntgenfilmidel. Kuna tegemist on nii paksu materjaliga, mis eeldab, et
parandada nende avastamise tõenäosust kasutades paralleelselt ka muid mittepurustava kontrolli meetodeid lisaks visuaalsele kontrollile. Magnetpulberkontroll põhineb magnetvälja hajumisel metallis asuvate tühikute või mittemetalsete lisandite toimel. Kontrollitava toote pinnale kantakse suspensiooni-raudoksiidi pulbri segu petroolis ja tekitatakse magnetväli. Teiseks kapillaarkontroll, mis põhineb kapillaarjõudude ja vedeliku kasutamisel pinnadefektide avastamiseks. Kolmandaks ultrahelimeetod, mis põhineb ultraheli (2-5 MHz) suunatavusel, mille tõttu on võimalik teda suunata materjali sisse kindla selle materjalile omase kiirusega ja fikseerida tema tagasipeegeldused võimalikelt hälvetelt. Neljandaks radiograafia meetod, mis põhineb kontrollitava toote kiiritamisel röntgeni- või gammakiirtega. Kiirgus neeldub kontrollitavas tootes. Defektide kohal neeldub kiirgust vähem, mis on nähtav röntgenfilmidel. Kuna tegemist on õhukese materjaliga, mis eeldab,
Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sisse- surumisel materjali. See meetod võimaldab määrata igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite kõvadust ning sobib õhukese metalli kõvaduse määramiseks. Radiograafiameetod seisneb kontrollitava eseme kiiritamisel röntgeni- (lainepikkus alla 10 nm), või gammakiirtega (lainepikkus ~0,1 nm). Materjalis või tootes defektide määramine põhineb kiirguse neeldu- mise erinevusel kontrollitavas kehas ja see fiksee- ritakse röntgenfilmil. Ultrahelimeetod põhineb 2...4 MHz sagedusega ultraheli kasutusel (ultraheliks loetakse akustilisi mitteelektromagnetilisi laineid sagedusega üle 20 kHz). Ultraheli nõrgendavad aga poorid, praod, mittemetalsed lisandid jms Magnetmeetod põhineb magnetvälja hajumisel metallis asuvate tühikute või mittemetalsete lisandite toimel. Meetodiga saab kontrollida ainult ferromag- netilisi materjale (näiteks ei saa kontrollida rooste- vaba kroomnikkelterast).
– Soojuspaisumine - on keha mõõtmete röntgenfilmil. Radiograafiameetodeid kasutatakse muutumine soojendamisel peamiselt keevisõmbluste kontrollimisel. – Soojusjuhtivus – iseloomustab soojuse kandumist ühestosast teise paigalseisval aines. Ultrahelikatse – Elektrijuhtivus– on aine võime juhtida elektrivoolu. Ultrahelimeetod põhineb 2…4 MHz sagedusega – Magnetism on neile ultraheli kasutusel (ultraheliks loetakse akustilisi rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide mitteelektromagnetilisi laineid sagedusega üle omadus. 20 kHz). Erinevalt röntgeni- ja gammakiirgusest, mis 4
detaile, mis on kuju poolest lihtsad ja kergesti käsitsetavad Röntgen seade on suur ja kaalub palju, seega on seda keeruline saada kitsamatesse kohtadesse, sammuti eeldab katsetehnika ka piisava fookuskauguse säilimist objektiivi ja detaili vahele, et saadaks terav kujutis Katsetamisega kaasneb suur kiirgus oht ja seega tuleb töö katsetamise ajaks peatada Ultrahelikontroll (UT) Ultrahelimeetod põhineb ultraheli (2...5 MHz) suunatavusel, mille tõttu on võimalik teda suunata materjali sisse sellele materjalile omase sagedusega ja fikseerida tema tagasipeegeldused võimalikelt hävingutelt ja piirpindadelt nagu näidatud joonisel UT-ga on võimalik avastada mittepoorsete materjalide sees esinevaid hälvinguid nagu: poorid, praod, kahanemistühikud, kihistumine, tahked lisandid jms. Kontrolliobjektideks võivad olla lehtmaterjalid, keevisõmblused, valandid jms
Radiograafiameetodeid kasuta- takse peamiselt keevisõmbluste kontrollimisel. - 12 - defektile (tabel 1.7). Peale õige kontrollimeetodi Ultrahelikatse valikut tuleb tema kvantitatiivseks hindamiseks leida Ultrahelimeetod põhineb 2...4 MHz sagedusega seos mõõteriista näidu ja toote kvaliteedi ning ultraheli kasutusel (ultraheliks loetakse akustilisi töökindluse vahel. mitteelektromagnetilisi laineid sagedusega üle 20 kHz). Erinevalt röntgeni- ja gammakiirgusest, mis Tabel 1.6. Mittepurustavate kontrollimeetodite neeldub metallis paksusega juba mõni detsimeeter, tundlikkus levib ultraheli hästi ka mitme meetri paksuses metallis.
annaabi.ee 
