avade kaudu juhitakse seadeldisse puhas lahusti, mis haarab enesega kaasa läbi membraani difundeerunud aine ning väljub avade kaudu *Elektrodialüüs lõpeb juba mõne tunni möödudes ja selle abil võib eemaldada ka elektrolüüdi jälgi, mis tavalise dialüüsi abil pole võimalik. *Elektrodialüüsi teostamisel tuleb jälgida, et see lõpetataks õigel ajal, kuna elektrolüüdi täielikul kõrvaldamisel osakese ioonümbris hävib ja seetõttu võib toimuda koagulatsioon. Ultrafiltreerimine ...filtreerimine läbi väikesepooriliste membraanide. Ultrafiltrid lasevad läbi keskkonna molekule ning madalmolekulaarseid ühendeid, ei lase aga läbi kolloidosakesi ega makromolekule. Filtritena kasutatakse samu membraane, mis dialüüsil. Ultrafiltreerimist ei kasutata mitte üksnes kolloidlahuste puhastamiseks, vaid ka kontsentreerimiseks. Ultrafiltrite väikeste pooride tõttu on protsess väga aeglane. Kiirendaimiseks teostatakse seda rohu all.
avade kaudu juhitakse seadeldisse puhas lahusti, mis haarab enesega kaasa läbi membraani difundeerunud aine ning väljub avade kaudu *Elektrodialüüs lõpeb juba mõne tunni möödudes ja selle abil võib eemaldada ka elektrolüüdi jälgi, mis tavalise dialüüsi abil pole võimalik. *Elektrodialüüsi teostamisel tuleb jälgida, et see lõpetataks õigel ajal, kuna elektrolüüdi täielikul kõrvaldamisel osakese ioonümbris hävib ja seetõttu võib toimuda koagulatsioon. Ultrafiltreerimine ...filtreerimine läbi väikesepooriliste membraanide. Ultrafiltrid lasevad läbi keskkonna molekule ning madalmolekulaarseid ühendeid, ei lase aga läbi kolloidosakesi ega makromolekule. Filtritena kasutatakse samu membraane, mis dialüüsil. Ultrafiltreerimist ei kasutata mitte üksnes kolloidlahuste puhastamiseks, vaid ka kontsentreerimiseks. Ultrafiltrite väikeste pooride tõttu on protsess väga aeglane. Kiirendaimiseks teostatakse seda rohu all.
kolloidlahuse. 2. Aurude kondenseerimine . 3. Keemiline reaktsioon. ( a: vahetusreaktsioon, b: hüdrolüüsireaktsioon, c: redoksreaktsioon). B Peenestusmeetodid. Selle eesmärgiks on suuremate osakeste pihustamine väiksemateks 1. Kuulveski 2. Kolloidveski 3. Pihustamine elektrikaares 4. Vedelate või tahkete ainete peenestamine ultraheliga 5. Keemiline dispergeerimine (peptisatsioon) Fe(OH)3 + HCl FeOCl + 2H2O. 3. Kolloidsüsteemide puhastamine. A Dialüüs B Elektrodialüüs C Ultrafiltreerimine D Tsentrifuugimine 4. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused Valguse hajumine: Valgus läbib (värvusetut) molekulaardispergeeritud süsteemi muutusteta. Jämedispergeeritud süsteemi hägususe põhjustab selles toimuv valguse hajumine ja peegeldumine. Inimsilma poolt vastuvõetava valguse lainepikkusest (380 760 nm) on aga kolloidsüsteemide osakeste mõõtmed üks-kaks suurusjärku väiksemad. Kolloidsüsteemidele on omased valguse difraktsiooniline hajumine ja neeldumine
Olulisim lahusti on vesi. Nt lahusti Na-sisaldus on puuduseks, kui määrame Na sisaldust ioonselektiivse elektroodiga, samas nt puhverlashuse valmistamsieks ei mängi sama Na- sisaldus erilist rolli. Nt SiO2 sisaldus segab, kui mõõdame SiO2 sisaldust silikaatses aines, aga tiitrimist ei sega. 20. Filtreerimine: jaotus pooride suuruste järgi. 50+ m: makrofiltreerimine: juuksed, karvad, pinnas 0.1-50 m: mikrofiltreerimine: valgud, bakterid, pärmseened alla 0.1 m: ultrafiltreerimine: poori suurust mõõdetakse enamasti daltonites, trüpsiin, gamma globuliin, viirused ca 0.001 m: pöördosmoos 21. Filtreerimine: erinevad filtrimaterjalid. Hüdrofiilne filtermaterjal laseb läbi nii vesilahuseid kui orgaanilisi solvente, nt filterpaber, klaaskiudfilter. Hüdrofoobne filtermaterjal laseb läbi orgaanilisi solvente, kuid vesilahuseid üldiselt mitte. Samas kui hüdrofoobset filtrit niisutada orgaanilise lahustiga, nt etanooliga, läheb sealt ka vesilahus läbi
annaabi.ee 
