Eristatakse süvakivimid ja purskekivimid. Nende vaheline üleminekulüli on poolsüvakivimid. 18. Mis on batoliit ? Batoliidid on sügaval maakoores tardunud intrusiivsed massiivid, mille alus ulatub sügavale, kunagise magmakoldeni. 19. Mis on tardkivimite süstematiseerimise aluseks ? Tardkivimite süstematiseerimise aluseks on keemiline ja mineraalne koostis. Tard kivimid jagatakse vastavalt Si02 sisaldusele kas happelisteks, keskmisteks, aluselisteks või ultraaluselisteks. Piirarvudeks on 75, 65, 52, 40 %; 19. Mis kujul esineb Eestis tardkivimeid ? Tardkivimeid leidub Eestis rändkividena, mis on siia kantud mandrijää poolt. Graniit on Eestis kõige levinenum tardkivimitüüp; ta moodustab rändkivide koguhulgast 80 %. 20. Mida nimetatakse setendiks ? Setteid ja settekivimeid koos nimetatakse setendiks, kuna nende vahele ei saa tõmmata teravat piiri. 21. Kuidas klassifitseeritakse setendeid ?
Magma keemiline kostis, temp ja lahustunud gaaside sisaldus määravad tema viskoosusse ja see omakorda voolavuse. Sõltuvalt magma algkoostisest ja jahtumise kiirusest saavad tekkida erineva struktuuri ja koostisega kivimid. Aeglasel jahtumisel moodustuvad kristallid. Kiirel jahtumisel ei jõua korrapärased struktuurid tekkida ja moodustub amorfne klaasitaoline aine. Ränidioksiidi sisalduse järgi jagatakse magmat ja magmakivimeid happelised, keskmisteks, aluselisteks ja ultraaluselisteks. Kaks viimast väga vedelad, ka vähe gaasilist materjali. Laamad liiguvad kuna temperatuuri muutused põhjustavad kivimimasside tõusu ja vajumist. Vahevöös litosfääri all. Vaba ruumi laamade vahel pole.. Nii lahknemise kui sukeldumisega kaasneb vulkaaniline aktiivsus. Enamik vulkaane seotud laamade liikumisega, mõningad palju sügavamate maa siseste protsessidega vulkaanid kuumadel täppidel Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke kivimaine tõuseb vahevöö sügavusest. Kuum
Mineraalide ebaühtlane jaotus kivimis loob aga taksiidilise vôi orienteeritud tekstuuri. Taksiidilise tekstuuriga kivimi eri osades on mônevôrra erinev struktuur. . Laavavooludest moodustunud kivimeile on sageli iseloomulik fluidaalne e. voolutekstuur. Kivimi koosnemine vahelduvalt erineva mineraalse koostisega vööndeist annab talle vöödilise tekstuuri. Ränidioksiidi sisaldusel- põhinev klassifikatsioon jagab magmakivimid happelisteks, keskmisteks, aluselisteks ja ultraaluselisteks 21. Struktuursetele tekstuursetele tunnustele tuginev magmakivimite klassifikatsioon süva, poolsüva (soon) ja effusiivsed kivimid. Neid iseloomustav terasuurus ja fenokristallide olemasolu. Süvakivimid keskmised, jämedateraline magmakivim (kristall üle 5mm), palja silmaga eristatavad kristallid ehk faneriitne struktuur, tüüpiline graniit. Poolsüva(soon)kivimid tekivad kui magma jahtub Maa sees mingi aeg, hakkavad
t. jõuavad enne sesmograafini. 6. Maa siseehituse peamised sfäärid (maakoor, astenosfäär, vahevöö, välis- ja sisetuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek (faas)? MAAKOOR Maa välimine alt Moho pinnaga piiritletud sfäär, paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide, kuni 70 km kontinentide all. Tõenäoliselt tegemist selge litoloogilise piiriga kus toimub järsk üleminek aluselistelt kivimitelt (basaldid+gabrod) ultraaluselisteks kivimiteks (valdavalt peridodiit). Eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort. LITOSFÄÄR - hõlmab maakoore ja vahevöö kõige ülemise osa, s.o. habraste deformatsioonide vööndi mis reageerib pingetele kui terviklik tahke ja jäik keha. Selles sfääris kaotavad kivimid temale rakendatava pingete tulemusena nidususe (sidususe) ja purunevad. See sfäär on tükeldatud laamadeks e. plaatideks, olles aluseks laamtektoonilisele kontseptsioonile
Katkestuspinnad on määratud kivimite koostise ja faasi järsu muutsega, mis põhjustab ka laine leviku kiiruse hüppelist muutust.; (50-200, 410, 660km) 26. Kõrgemat järku seismilised katkestuspinnad Maa siseehituses, nende füüsikaline sisu ja milliseid sfääre eraldavad? Kõrgemat järku sesimilised katkestuspinnad jaotavad Maa sisemuse kolmeks põhivööndiks maakoor, vahevöö ja tuum. Moho(üleminek aluselistelt kivimitel ultraaluselisteks): 3-70km; D kiht:(selles genereeritakse vahevöö alaosast tõusvad ülessulanud magma hiidtilgad e pluumid)2900km; 5200km: piir vedela välistuuma ja vedalale seisundile lähedal oleva sisetuuma vahel. 27. Maa siseehituse peamised sfäärid (Maakoor, vahevöö, tuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek (faas)? Maakoor 3-70 km paksune, jaguneb kontinentaalseks (sette ja basaltne-gabro kiht ning
Mineraalide lõhenevus omadus välisel jõul laguneda tasaste pindadega piiritletud kildudeks. Ülitäiuslik, täiuslik, selge, ebaselge, puudub. Mineraalide murre. Kristallis-ebatasane, karpjas, astmeline. Agregaadis-pinnuline, haakjas, teraline, muldjas. Maateaduste alused I (15.sept) puudu Maateaduste alused I (18.sept) Magmakivimid Liigitamine ränisisalduse ja üldise mineraalse aine sisalduse järgi. Samuti ka terade suuruse. Ränisisalduse järgi ka happelisteks, aluselisteks, ultraaluselisteks. Ränirikkad happelised. Tänapäeval on ultraaluselised laavad väga harvad. Nende moodustamiseks puudub piisavalt kõrgeid temperatuure. Ultraaluselised kivimid (SiO2 30-45%) tumerohelised. Esineb serpentiinistumist (asbestisooned) Aluselised kivimid (SiO2 45-52%) mustavalgekirju(gabbro), või must(basalt). Ookeaniline maakoor. Keskmised kivimid (SiO2 52-65%) Kirjud ja aluselistega sarnased. Subduktsioonivööndites. Happelised kivimid (SiO2 65-80%) Ränist üleküllastunud
magmakambrid (nende kohale tekivad vulkaanid). Eri tüüpi magmad tekivad eri kivimite ülessulamisel. · Aluseline magma tekib astenosfääris · Keskmine magma tekib subduktsioonivööndis · Happeline magma tekib mandrikoore süvaosas 62. Magmakivimite klassifitseerimise printsiibid. a)Liigitamine ränisisalduse ja üldise mineraalse aine si salduse järgi. Samuti ka terade suuruse. Ränisisalduse järgi ka happelisteks, aluselisteks, ultraaluselisteks. Ränirikkad happelised. Tänapäeval on ultraaluselised laavad väga harvad. Nende moodustamiseks puudub piisavalt kõrgeid temperatuure. · Ultraaluselised kivimid (SiO2 30-45%) tumerohelised. Esineb serpentiinistumist (asbestisooned) · Aluselised kivimid (SiO2 45-52%) mustavalgekirju (gabro), või must (basalt). Ookeaniline maakoor. · Keskmised kivimid (SiO2 52-65%) Kirjud ja aluselistega sarnased
annaabi.ee 
