Oluline hüdrotermaalne maagistumine on seotud ka ofioliitidega. Vase sisaldus on neis üldiselt madalam (0,5...2%) kui Triiase kivimeis (2...10%), kuid see-eest sisaldavad nad ka seleeni, telluuri, hõbedat, pliid, tsinki, kulda ja arseeni. Hüdrotermaalse tegevusega seotud moondemineraalidest pakuvad majanduslikku huvi eelkõige talk, asbest ja magnesiit. Jääkmaavaradest on olulisemad rauda ja niklit sisaldavad lateriidid, boksiidid ning kaoliniit. Lateriidid on tekkinud peamiselt ultraaluseliste ofioliitsete kivimite murenemisel. Boksiiti leidub Mesosoikumiaegse tekkega Kruja ja Albaania Alpide vööndeis. Kaoliniit on tekkinud peamiselt gabro ja anortosiidi murenemise tulemusena. Settelistest maavaradest on olulised fosforiit ja süsivesinikud. Fosforiiti leidub läätsede ja kihtidena peamiselt Joonia vööndi Juura- ja Kriidiajastu karbonaatkivimites. Kaevandamistegevuseks on P2O5 sisaldus (3...11%) liiga väike. Pruunsütt leidub peamiselt
Ookeanilise koore sukeldumisel kontinentaalse koore alla moodustub kahe laama piirile süvik. Süvikus tekib akretsioonikiil, mis moodustub sukelduvalt laamalt maha `'kooritud'' kivimitest. Miks terreinide (võõrplokkide) tekkel ei sukeldu saarkaared vahevöösse? Sest ookeanilised saarkaared koosnevad põhiliselt keskmise koostisega andesiitsetest kivimitest. Andensiidi tihedus on palju väiksem ookeanilise koore aluseliste kivimite ja vahevöö ultraaluseliste kivimite tihedusest. Seetõttu ei sukeldu saarkaar koos ookeanilise kooraga vahevöösse, vaid liidetakse kontinentaalse koorega serva külge. Kumb mäestik tekkis varem Skandinaavia või Uural? Skandinaavia mäestik tekkis enne. Milline mäestik tekkis Uuraliga samaaegselt? Uurali mäestikuga samaaegselt tekkis Apalatside mäestik. India laama liitumist Euraasiaga on nimetatud ka ,,India lennuks" miks nii? Sest võrreldest teiste mandritega liikus India laam väga kiiresti.
mis oksüdeerudes annab eheda väävli. Samuti tekib S-i ka vulkaanide ümbruses vulkaanilistest gaasidest sublimeerulisel. S-i kasut. põllumaj.-ke kahjurite tõrjel, väävelhappe saamiseks, kummi vulkaniseerimisel jm. Teemant C. Värvusetud vesiselged C-d on keemiliselt puhtad, läbipaistmatutes on lisandiks SiO 2, MgO, CaO, FeO, Fe2O3, grafiit jms. Kristalliseerub kuubiliselt. K 10, E 3,5. Tekib ülikõrge rõhu ja temp. tingimustes, on geneetiliselt seot. ultraaluseliste kivimitega. Kasut. tehnikas ja suuremaid kristalle lihvitult juveelidena. Grafiit C. Sisaldab nn „tuhka“, mõnikord vett, bituumenit ja gaase. Kristalliseerub heksagonaalselt. Esineb tavaliselt peenesoomuseliste agregaatidena, harukordadel heksagonaalsete plaatjate kristallidena. Värvuselt must või terashall. Kriips läikivmust. K 1, E 2,1-2,3. Suurimad grafiidi leiukohad on soetud grafiitgneissidega või kontaktmetaforismi protsessides grafiidistunud kivisöekihtidena
km. Ookeanide põhjas graniitne kiht osaliselt puudub. Graniitse kihi all asuvad aluselise koostisega kivimid mistõttu seda kihti kutsutakse basaltseks. Basaltse kihi paksus on suurim (kuni 3O km) mandriliste taeandike piires, ookeanide alal ta paksue väheneb märgatavalt (10-15 km). Seega koosneb maakoor e. litosfäär graniitsest ja basaltsest kihist ehk nn. sial-vööst (Si räni ja Al - alumiinium) PERIDOTIITNE VÖÖ JA TUUM Litosfäärile järgneb ultraaluseliste kivimite vöö peridotiitne mis koosneb ränist ja magneesiumist. Selle vöö paksuseks loetakse umbes 900 km. Selles sügavuses ilmneb aine elastsus (Mohhorovitshi pind). Vööd 900 km kuni 2900 km-ni nimetatakse vahevööks, sügavamal asub nn. tuum, kus 5100 km sügavusel asub välistuuma ja sisetuuma vaheline eralduspind mida nimetatakse tuuma piiriks. Temeratuur Keskmiselt iga 100 m kohta tõuseb temperatuur umbes 3 kraadi võrra.
Ülejäänud peamistest komponentidest võib Al2O3 sisaldus tõusta kuni 20%-ni. Fe2O3, FeO, MgO, CaO, Na2O, K2O sisaldused aga ei ületa tavaliselt 10%. SiO2 on ka ainsaks oksiidiks, mille sisaldus magmakivimeis ei lange kunagi nullini, mistõttu kõik tardkivimite kivimitmoodustavad mineraalid on silikaadid (päevakivid, kvarts, vilgud, amfiboolid, pürokseenid, oliviin, nefeliin jt.). SiO2 sisalduse järgi jagatakse tardkivimid ultraaluseliste, aluseliste, keskmiste ja happeliste kivimite rühmadeks 23. Boweni kristallisatsiooniline skeem. Boweni skeem on skeem, mis kirjeldab magma jahtumisel sellest kristalliseeruvate mineraalide kristalliseerumisjärjekorda. Boweni skeem meenutab Y-tähte, mille ülemistel harudel on mineraalid, mis kristalliseeruvad kõrgemal temperatuuril. Kõrgema sulamistemperatuuriga mineraalid on jaotatud kahte ossa
annaabi.ee 
