1939 22.märts-Klaipede ühendamine saksaga 1939 31.märts-SuurB ja Prantsus toetada Poolat. 1939 23.aug-MRP Saksa ja NSV vahel. 10a mitte rünnata 1939 1.sept-II MS algus 1939 3.sept-Prantsuse ja SuurB saksale sõja. 1939 17.sept-NSV kallale Poolale. 1939 28.sept-Eesti baaside leping. 1939 5.okt-Läti baaside leping. 1939 10.okt-Leedu baaside leping. 1939 18.okt-NSV üksused eestisse. 1939 30.nov-1940 12.märts-Talvesõda 1940 9.apr-Saksa hõivab Taani ja ründab Norrat. 1940 14.jun-NSV Ultimaatium Leedule, täiendavad väed. 1940 16.jun-Eesti ja Läti Ultimaatium 1940 17.jun-Balti täielik okupeeritus 1940 21.jun-Lavastatud meeleavastus Eestis 1940 22.jun-Compiegne vaherahu Saksa ja Pra vahel 1940 14-15 jul-Lavastatud parlamendivalimised Baltis 1940 3-6 aug-Balti riigid NSV koosseisu. 1940-Hitler alustas allveesõda atlandi ookeanis. 1941 22.jun-Ületasid saksa väed NSV piiri. 1941 6.dets-Punaarmee vastu pealetung Moskvas 1941 7.dets-Jaapan ründas USAd Pearl Harbor
Kas Nõukogude korra kehtestamine Eestis 1940. a oli Eesti rahva soov või okupatsioon? Nõukogude korra kehtestamine Eestis ei olnud minu arvates rahva soov vaid okupatsioon, sest see mängiti kui näitemäng läbi. Kui seda poleks saavutatud niisama, oleks seda tehtud võimuga, sest käis rahva terroriseerimine. Kõigepealt esitati 16. juunil 1940 Eestile ultimaatium, 17. juuni saabusid Nõukogude väed Eetisse ja Eesti okupeeriti. Juulis 1940 valiti korraldati valimised riigikogusse, need valimised ei olnud vabad, sest need toimusid okupatsioonitingimustes ja üks kandidaat sai 90% häältest, mis ei ole eriti reaalne, sest hääli võltsiti. Minu arvates ei oleks rahvas soovinud selliseid elutingimusi, nagu saadi Nõukogude Liiduga, sest rahvas ikka mingil määral teadis mis elu seal on
baltibaade okupeerimiseks.Alustati suhete teravdamisest:balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises,suurendati baasivägede arvukust.paralleelselt tehti sõjalisi ettevalmistusi:piiridele koondati pool miljonit punaväelast, 3500 soomukit ja 2600 lennukit.14.06.esitas NL leedule ultimaatiumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Mosvale meelekohast valitsuse moodustamist.Eestile ja Lätile esitati ultimaatium 16.06.17.06 tuli üle eesti piiri 90000 okupatsiooniarmee sõdurit.Laidoneri sunniti alla kirjutama Narva diktaadile(kogu kontroll anti punaarmee kätte,keelustati meeleavaldused,eraisikutelt võeti relvad).Edasise tegevuse juhtimiseks saabus tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov-hakati üles seadma uut valitsust.21.06 korraldati meeleavaldus ultimaatiumis esitatud nõudmiste toetamiseks.(pika hermanni tormis
Baaside Leping kergendas Eesti halvenevat majandusolukorda: palju töötuid said tööd baaside ehitamisel, ettevõtted said NSV Liidult tellimusi ja idast hangiti tarbekaupu, mida läänest polnud võimalik tuua. Siiski astuti samm, mis murendas rahva usaldust juhtide vastu. 1940. aasta kevadel hakkas Nõukogude Liit süüdistama Balti riike baasilepingute saboteerimises, Nõukogude Liidu vastases koostöös ja muus taolises. Taaskord esitati Eestile ultimaatium, seekord täiendavate Punaarmee jõudude sisse saatmiseks. Vastamiseks anti kaheksa tundi ja selleks ajaks oli Eesti kõikidest suundadest ümber piiratud. Eesti nõustus ja 17. juunil 1940 okupeerisid punaarmeelased Eesti, algas Nõukogude okupatsiooniperiood. Järgmise sammuna saadeti Moskvast Eestisse uue valitsuse nimekiri, mis koosnes eesti kommunistidest. Valitsuse asendamise kiirendamiseks hakati korraldama meeleavaldusi. Miitingu survel nimetas president
impeeriumi osa? * 15. sept. 1939 interneeris Eesti Poola allveelaeva, mis aga 17. sept põgenes * järgnes N-Liidu süüdistus, et Eesti ei suuda oma neutraalsust täita (suruti peale baaside leping, sõjavägi ootas juba piiri taga) * 28. sept 1939 sõlmiti "vastastikuse abistamise leping" ja punaarmee toodi sisse * 14. -17. juuni 1940 esitati Balti riikidele ultimaatium, 17. juuni okupeeriti EV * 21. juuni 1940 teostati "riigipööre" mida juhiti Moskvast. Pidi jääma mulje Eesti vabatahtlikust liitumisest N-Liiduga * 21, juuli 1940. a kuulutati välja Eesti NSV. 12. Milline oli eestlaste valdav suhtumine sakslastesse 1941.a.? Miks? Milliseks kujunesid suhted hiljem? Neid tervitati kui vabastajaid, sest arvati et N-Liidu õudusdest on pääsetud.
6. Kuidas likvideeriti Poola, Eesti, Läti ja Leedu omariiklus? Poola – 1. Septembril 1939. A tungis Hitler sõda kuulutamata Poolale kallale. Poola armee oli tunduvalt nõrgem, üritasid taanduda maa idaossa, kuid 17. Septembril 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. Oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, Poola riik oli lakanud eksisteerimast. Eesti ja Läti – 16. Juunil 1940 esitati ultimaatium, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning „ausalt“ kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist. Eesti ja Läti valitsus lugesid sõjalist vastupanu lootusetuks ja nõustusid esitatud tingimustega. Leedu – 14. Juunil 1940 esitas NL samasuguse ultimaatiumi nagu Eestile ja Lätile. NL tingimused võeti vastu. Balti riigid olid alates 17. Juunist 1940 täielikult okupeeritud ja kaotanud iseseisva riigi tunnused. 7
-sõjakurjategijad antakse rahvusvahelise kohtu · novembris Nürnbergi protsess alla kohtumõistmine natslike partei-, riigi- -Saksamaa territooriumi vähendamine Poola ja sõjaväejuhtide üle arvel -Jaapanile ultimaatium tingimusteta kapituleerumiseks 4 TEISE MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED: -hukkus 60 miljonit inimest, nende seas väga palju tsiviilisikuid -sotsialismileeri ehk Teise Maailma teke -maailma lõhestumine ja külma sõja algus -Saksamaa tükeldamine -koloniaalimpeeriumid hakkavad lagunema -uus ajastu sõjapidamises tuuma ja rakettrelvad Külm sõda 1948
Aprillis okupeerisid sakslased Taani ja ründasid Norrat, mais alustasid pealetungi läänerindel. Kiiresti hõivati Belgia, Holland ja Luksemburg ning murti läbi prantslaste kaitsest. Inglaste ekspeditsioonijõud paisati mere taha tagasi, 14 juuni langes Pariis. Kui Prantsusmaad purustati kasutas hetke ära NSV Liit Baltikumi allaheitmiseks.Pariisi hõivamise päeval (14 juuni) esitati Leedule, 2 päeva hiljem Eestile ja Lätile ultimaatium. Ultimaatiumite sisu oli ühesugune. Neis süüdistati Balti riikide valitsusi vastastikkuse abistamise lepingu rikkumises (mis oli täiesti vale), nõuti ,,pakti ausalt täitva valitsuse" moodustamist ja täiendavate Punaarmee üksuste laskmist maale. Eesti oli blokeeritud nii maalt kui merelt. Ultimaatiumi vastamiseks anti vaid 8 tundi.President teatas, et tingimused võetakse vastu. Selleks ajaks oli punavägi juba alustanud sissetungi
annaabi.ee 
