Drake 24.mail 1572 kahe laevaga teele Plymouthist,et jõuda Darieni lahte(Kariibi meres) ning randuda Rio Fran-ciscos.Nombre de Diose linna lähedal sundisid hispaanlased ta taanduma,aga hiljem õnnestus tal kaaperdada kaks Hispaania aarete laeva.Pärast paljusi relvas-tatud konflikte Mehhiko lahes naases Drake 9.augustil 1573 Inglimaale selleks ajaks oli ta üle kuningriigi kuulsaks saanud. Drake oli aastatel 1573-1576 Essexi krahvi Walter Devereux teenistuses,kes osales mässus Ulsteris(Põhja-Iirimaa).Pärast Devereux´I enneaegset surma tutvustati Drake´i lord C.Huttoni poolt kuninganna Elizabeth 1- le.Monarh andis oma õnnistuse Drakei plaanile jõuda Lõunamerele,et asuda võistlema Hispaaniaga kolooniate pärast.Talle anti viis laeva("Pelican", mis hiljem sai nimeks "Golden Hind", "Elizabeth", "Swan", "Marygold" ja "Christoph") ja 164 eliitsõdurit.15. novembril 1577 lahkus ta Plymouthi sadamast.Laevastik seilas Roheneemesaartele,kus võeti pardale provianti
keelt. Kasvas huvi iiri folkloori vastu. 1909. a. rajati Dublinis iiri rahvuslik katoliiklik ülikool. Hakati välja andma ajalehte "Ühinenud Iirlane," asutaja A. Griffith. Teravalt seisis päevakorral Iirimaa tulevik ja iirlaste püsimine rahvusena. Moodustati uus rahvuslik-poliitiline organisatsioon Sinn Fein (Meie Ise). Sinnfeinid rõhutasid, et on vaja luua kodumaine tööstus, pangad, kooperatiivid jne. Boikoteeriti Inglise kaupu. Probleeme tekitas olukord Põhja-Iirimaal asuvas Ulsteris, kus suurimaks tööstuslinnaks oli Belfast. Lõviosa siinsest tööstusest oli Inglise kapitali käes. Belfasti tööstusest ei olnud iirlastel mingit kasu, sest tooraine toodi sisse ja valdav osa toodangust läks mujale. Tööliskonna moodustasid suures osas võõrad (inglise protestandid), kes ei tunnustanud iirlaste õigust oma maale. Poliitiliselt pooldas Sinn Feini reformimeelne tiib võitlust autonoomia eest, kus kõrgeimaks võimuks pidi aga jääma Inglise kuningas
George VI (1936-1952) Elisabeth II (1952-) · Parlament on kahekojaline: Ülemkoda e Lordide koda (sinna saadakse pärimise teel) Alamkoda (651 saadikut valitakse majoritaarsetel valimistel) · Valitsusjuht on peaminister (Alamkoja enamuse liider) · Puudub konstitutsioon, selle moodustavad erinevatel aegadel vastu võetud konstitutsioonilised aktid. · Põhja-Iirimaa probleem: Peale II maailmasõda teravnesid poliitilised pinged Põhja-Iirimaal e. Ulsteris (6 krahvkonda; keskuseks Belfast). Kriisi põhjused: · Peale Iirimaa iseseisvumist 1919.a. jäid Iirimaa põjapoolsed krahvkonnad Suurbritannia koossesu. · Põhja-Iirimaa elanikond jagunes protestantlikeks inglasteks ja sotlasteks (enamus, ca 1 miljon) ning katoliiklikeks iirlasteks (vähemus, ca o,5 miljonit). · Suurbritannia sotsiaalmajandusliku olukorra üldine halvenemine 1960-ndatel aastatel.
annaabi.ee 
