1. sissejuhatus 2. elulugu 3. suhted 4. valitsemine 5. huvitavaid fakte 2 Sissejuhatus Katariina II oli võimas valitsejanna. Kuigi karm lihtrahvaga, oli ta väga edukas. Katariinal oli suhe paljude meestega. Ka järeltulijaid oli tal päris mitu. Elulugu Algselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste- Jekaterina II, lisanimega Suur sündis 2. mail 1729 Preisimaal ning suri 17. november 1796 Peterburis. Abielu teel Karl Peter Ulrichiga sai Katariina Romanovite dünastia liikmeks ja oli Venemaa keisrinna alates 1762. aastast kuni surmani. Suhted Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, printsess Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Katariina pühendus kogu hingega
" küsib Heiko ja tirib Ulrich endaga kaasa. Poiss vaatab viimast korda tagasi, ta ei näe Marenit, aga loodab, et tagasi tulles saab ta veel kord teda näha ning siis jutustab ta lennukitest. Poiss jookseb tereve tagasi tee. Alles Ewertsite aia ääres jääb seisma, autot enam pole. Ta unistab, et kõik oleks läinud teisiti. Ulrich oli liiga arg, et oma tundeid tüdrukule näidata, aga tihti võib see saatuslikuks saada. Ka tüdruk, ei tahtnud teise poisi ees Ulrichiga sõpradeks saada. Selline saatusevingerpuss võib tihti meelde tulla ning siis käitutakse teisiti ja ehk julgetakse ka midagi teisiti teha. Päevik Marion oli läinud oma õe noormehele jaama vastu. Igal reedel tuleb Edi Berliinist ehitutöödelt uuest linnaosast. Ükskord saab ta ka ise sinna korteri, koos Elleniga. Siis noormees enam ei tule, siis on ta Elleni mees ja elab tamaga kahekesi. Koju minnes võttis Edi Marionil käe alt kinni. Tüdruk oleks tahtnud end veel
Seda pidi tegema pärtlipäeval, kuid tõnu ei jõudnud oodata, seega pidi ta selle tega vastu vana kuu neljapäeva. Tõnul polnud raske saada küünemusta ja juuksetutti, kuid mari pesi alati hoolsalt kõrvu seega oli kõrvavaiku raske saada. Lõpuks Tõnu ei saanudki kõrvavaiku ning pidi minema vaid nende kahe komponendiga nõia juurde. Too segas need kokku lausus paar sõna ning ütles Tõnule et too kaela riputaks selle. Üheksas peatükk Mari on Ulrichiga lepingu ära teinud, ta ei suutnud enam Tõnu piinlemist näha ning ütleb tõnule et mine too oma piimakontraht mõisast ära. Tõnu algul arvas, et see on mingi nali. Tõnu näeb Mari nõustumises valget laeva, mis päästab ta kõikidest muredest. Kümnes peatükk Tõnu mõtleb lepingut lugedes, et kõik teada saades imestuvad ja ehmuvad, et OO Tõnu Prillup on uus piimamees. Ta loodab selle abil endale rikkust koguda. Õhtul läheb Mari
Katariina Suur Retsensiooni materjal Esimene osa: Saksa printsess Saksa keisrinna · Katariina/ Sophie ema ei teinud oma tütrest sugugi välja. Tema ainsaks eesmärgiks tema puhul oli panna tütar mehele, mille vastu Sophiel polnud midagi. · Tekkis lootus, et temast võiks saada Rootsi kuninganna naitudes Karl Peter Ulrichiga, kes oli Peeter Suure ainus elusolev lapselaps. · Sophie kurameeris neljateistkümneselt oma ema venna Georg Ludwigiga ja oleks temaga äärepealt abiellunudki, kui poleks saabunud kirja Sankt- Peterburgist. Kutse Venemaale · Venemaal oli nende sugulane Jelizaveta 1741 aasta detsembris haaranud riigipöörde käigus võimu. Holsteinidele langes tema eriliselt soosiv suhtumine. · Johanna vend oli määratud saama Rootsi kuningaks
annaabi.ee 
