kuidas ma sihtpunkti jõudsin. Hüpnoos ongi ukseks inimese alateadvusesse ja selles olevatele piiramatutele ressurssidele, mis võimaldavad inimesel end ise kujundada ja unistusi (reaalseid) täide viia. Unistades me saame panna ennast olukorda, kus me soovime ja tahaksime olla. Tavaliselt unistavad inimesed, kaasa arvatud ka mina, asjadest, mis oleksid kuidagigi võimalikud, kui juhused langeksid hästi kokku ning oleks palju õnne. Inimesi, kes unistavad ulmelistest asjadest, on vähem. Ma isegi ei tea enda tuttavatest ühtegi inimest, kellele meeldiks mõelda või siis unistada ulmelistest asjadest. Või on nad siis lihtsalt tagasihoidlikud oma mõtetega. Kergesti hüpnotiseeritava inimese tunnusteks on tähelepanu keskendatus, aktiivne kujutlusvõime, fantaseerimise kalduvus ja usaldus. Hüpnoosi üks võimalustest on trans seal ei reageeri hüpnotiseeritav ühelegi ärritusele peale hüpnotiseerija sõnade.
Paljud õpilased kurdavad, et õpetaja annab liiga palju kohustuslikku kirjandust lugemiseks. Miks meil kästakse raamatuid lugeda? Raamatute lugemine arendab sõnavara. Õppides uusi sõnu väljendeid muutub meie keel ilmekamaks ja isikupärasemaks. Kõigile meeldib kuulata huvitava sõnavaraga inimest. Nii saame ka koolitöös paremaid hindeid, sest õpetajad peavad lugu õpilastest, kes kirjutavad huvitavaid kirjandeid. Raamatud on huvitavad. Tore on lugeda ulmelistest seiklustest ning fantaasiat kasutades asju ette kujutada. Filmi on küll huvitav tore vaadata, kuid seal on tegelased valmis kujul ette antud ning kujutlusvõimele jääb vähe ruumi. Ilukirjanduslikest teostest saab palju uut teada. Näiteks seda, kuidas elavad inimesed teistes riikides või milline näeb välja päris ehtne raudrüütel. Raamatud ei ole igavad, sest nendes juhtub alati kummalisi seiklusi. Ajaloo tunnis peame palju fakte pähe õppima. Lugemine on aga lihtsalt hea viis
wikipedia.org/wiki/Armastusromaan 15.10.12] Seiklusromaan – Jutustab seiklustest. Näiteks Herman Sergo "Rändröövel". [http://www.osta.ee/en/herman-sergo-randroovel-ajalooline-seiklusromaan-28954469.html 15.10.12] Sõjaromaan – Sõjaromaan on romaan, mille tegevustik areneb sõjaolustikus. Näiteks Erich Maria Remarque'i "Läänerindel muutuseta". [http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5jaromaan 15.10.12] Ulmeromaan – Jutustab ulmelistest ja väljmõeldud asjadest, juhtumistest ning paikadest. Näiteks Stanislaw Lemi “Solaris”. [http://www.epl.ee/news/kultuur/raul-sulbi-solaris-taiuslik-ulmeromaan.d? id=51027056 15.10.12] Kriminaalromaan – Kriminaalromaan on romaan, mille traditsioonilisteks osadeks on kuritegu, selle uurimine ja lahendus, traditsioonilisteks tegelaskujudeks ohver, kuriteo uurija ja kurjategija. Näiteks Wilkie Collinsi "Kuukivi". [http://et.wikipedia.org/wiki/Kriminaalromaan 15
loomalikele iniminstinktidele järele andmise temaatikaid. Üsna sügavalt käsitletakse ka sugudevahelisi (sageli puhtalt füüsilisi) suhteid, kuid seda pigem läbi erinevate tabavate metafooride, mis jätab jällegi hulgaliselt ruumi lugeja enda tõlgendustele. Novellide peategelastega juhtub hulgaliselt uskumatuid ja kohati isegi absurdsetena mõjuvaid juhtumisi. Enamus lugusid mõjuksid hästi asetatuna unenägude konteksti, kuid raamatus on sellistest ulmelistest juhtumistest saanud ebatõenäoline reaalsus. Meeste– ja naistevahelisi suhteid on raamatus käsitletud üpris mahukalt ja seda juba kohe raamatu alguses looga “Kui Herman õitseb”, mille seksuaalne käsitlus tundub esmapilgul oma vulgaarsuses ja äkilises keelekasutuses üpris ehmatav. Keel, mida autor on selliste stseenide kujutamise tarvis otsustanud kasutada, on väga kujundlik ja pakub suurt kontrasti
annaabi.ee 
