Punane planeet Marss NIMI Huvitavat Marsist Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga, mida annab pinnases leiduv raud. Marss (kreeka Ares) oli Sõjajumal. Marsi tuntakse juba eelajaloolistest aegadest peale ning on siiani ulmekirjanike lemmik paik, kus kujutatakse elu väljaspool Maad. Varem usuti elu olemasolusse Marsil, kuna teleskoobiga vaadeldes paistsid Punase Planeedi pinnal kanalid, mida peeti marslaste kätetööks, see osutus siiski vaid illusiooniks. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Marsi võib maalt näha (lähim kaugus maast on 57 miljonit kilomeetrit). Marsi heledus on muutuv. Faktid Marsist Diameeter on 6794 km; Pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind;
Marss on neljas planeet alates Päikesest ja suuruselt seitsmes: Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Üks huvitav kõrvalmärkus neile, kes soovivad rajada kolooniaid Marsile -Rooma jumal Marss oli põllumajandusjumal, enne kui ta seostati Kreeka Aresega. Marsist tuleneb ka märtsikuu nimi.. Marssi tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on ikka ulmekirjanike lemmik kui Maa järel soodsaim koht Päikesesüsteemis inimese eksisteerimiseks. Aga kuulsad "kanalid", mida "nägid" Lowell ja teised, olid kahjuks lihtsalt niisama kujutletavad kui Barsoomi printsessid. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju teisi, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal. Pärast pikka 20 aastast vaheaega maandus 4. juulil 1997. aastal Marsil edukalt Marsi Rajaleidja (MarsPathfinder).
seesmistest füüsikalistest protsessidest. Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Ookeanid aurustuksid ning kahjulik UV kiirgus hävitaks eluslooduse. Marss Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Tõenäoliselt sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse vahel ka kui Punasele Planeedile. Marssi tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on ikka ulmekirjanike lemmik kui Maa järel soodsaim koht Päikesesüsteemis inimese eksisteerimiseks. Marsi kaugus päikesest on 1,52 astronoomilist ühikut. MARSI KAASLASED Marsil on 2 kaaslast Phobos ja Deimos, need avastati 1877.aastal. Marsil pole rõngaid. TIIRLEMINE JA PÖÖRLEMINE Marsi pöörlemisperioodi pikkus on 24tundi ja 37 minutit. Tiirlemisperioodi pikkus on 1,88 Maa aastat. Pöörlemissuund on päripäeva. Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on 25.19° MAGNETVÄLI
Proovide võtmise jälgimiseks on üks kaamera ka robotkäpa otsas. Kolmas kaamera töötab Phoenixi laskumisel, selle tehtud piltidelt on näha, kuhu automaatjaam täpselt maandus. Phoenixil on ka väike ilmajaam, mis mõõdab atmosfääri temperatuuri ja -rõhku ning on varustatud laseriga tolmuosakeste kontsentratsiooni määramiseks. Phoenixi pardal on ka DVD, millele on salvestatud Marsi visionääride (Carl Sagan, Arthur Clark jt) sõnavõtud, tuntud ulmekirjanike Marsi (teemalised teosed ja umbes 250 000 inimese allkirjad). Selle DVD mõte on olla ajakapsel, millega saab oma sõnumit või vähemalt nime tulevikku saata, sest võib mööduda sadu aastaid, enne kui see leitakse. Pathfinder Kuna Pathfinderi maandumiskohas ja Ühendriikides on öö ja päev praegu täpselt vastupidistel aegadel, siis marsimissiooni kulgurijuht Brian Cooper tavaliselt magab, kui tema sõiduk sel ajal suuri tegusid teeb. Cooperil on ametlik marsikulguri juhiluba
Mõned raamatud avaldatakse vaid digitaalformaadis. Sel juhul konverditakse tekstifail (.doc jne) lihtsalt mõnesse muusse formaati(nt .pdf), kuid ka seda mitte alati. E-raamatu trükitud raamatuks muutmiseks on palju lihtsam viis printimine. Tavaliselt aga avaldatakse kõigepealt raamatu printversioon ning ,kui autor soovib, hiljem e-raamat. Ajalugu Esimest korda kirjeldas e-raamatut Robert A. Heinlein oma ulmeromaanis ''Space Cadet''(1948). Alguses olidki e-raamatud ulmekirjanike pärusmaa, kes kirjeldasid neid nii e- lugeri sarnaste seadmetena, kui õhku projektseeritud lehekülgedena. Esimene raamat, mis vaid digitaalsel kujul avaltati oli Stephen King'i ''Riding the Bullet''. Gutenbergi Projekt Elektrooniliste väljaannete sünniks loetakse aga 1971.aastal Michael S. Harti poolt algatatud Gutenbergi Projekti. Selle eesmärgiks oli teha avalikult kättesaadavaks raamatud ja muud väärt tekstid elektroonilisel kujul. 1971
annaabi.ee 
