lämmastikunõudlikumad liigid. Märgades kasvukohtades suureneb tunduvalt pilliroo (Phragmites australis) ohtrus, kuna ta talub niitmist halvasti ja regulaarselt niidetavatel aladel langeb sageli kooslustest välja. Niitmise katkemise järel hakkab pilliroog uuesti vegetatiivselt arenema, muutudes aja jooksul dominandiks (Pork, 1981). Mitteniidetavatel aladel hakkavad rohkem levima lehtrohud: soopihl (Potentilla palustris), angervaks (Filipendula ulmaria), ubaleht (Menyanthes trifoliata), harilik metsvits (Lysimachia vulgaris), kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), suur tulikas (Ranunculus lingua) jt. Ilmuvad ka mitmed niidetavatel aladel harva esinevad liigid: soo-nõianõges (Stachys palustris), harilik maavits (Solanum dulcamara), ussilill (Naumburgia thyrsiflora), mürkputk (Cicuta virosa), männasmünt (Mentha verticillata) jt. (Pork, 1981). Soomaa luhtadel laiuvad valdavalt angervaksa- ja tarnaväljad. 1.2.3. Luharohumaade levik
Kasutamine: risoomi on ammustest aegadest (Vana-Kreekas) kasutatud ravimi valmistamiseks paelusside vastu. Toimeained on mürgised ja tekitavad lihaste halvatuse, mistõttu paeluss ennast soolte seinte küljest lahti laseb. Mõnel pool 39 Põhja-Norras ja Mandzuurias kasutati risoomi toiduks, ilmselt laguneb mürk ületalve hoidmisel. ANGERVAKS Filipendula ulmaria; nime päritolu: filum niit, pendulus rippuv; ulmaria jalakalehine, sõnast ulmus jalakas. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: soised alad, luhad, jõe-, järve-, oja- ja kraavikaldad, metsaservad, puisniidud, lodumetsad, raiesmikud, vahel massiliselt. Eelisteb niiskeid ja märgi läbivoolulisi viljakaid muldi. Angervaks on kuni 1,5 m kõrge, roomava risoomiga püsik. Vars tihedalt lehistunud, sooniline, alaosa puitub. Lehed suured, 10-25 cm
Puistud I (Ia-II) boniteediklassist, vähem soostunud või kuivendatud aladel kasvavad ka kuusikud. Alusmets hõre kuid liigirikas - h. toomingas, h. kuslapuu, mage sõstar, h. paakspuu, h. vaarikas, h. pihlakas, h. lodjapuu, h. näsiniin jt. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad, puhmarinne puudub. Sõnajalgadest kasvavad naiste-, ohtene-, laane- (Matteuccia struthiopteris) ja maarjasõnajalg (Dryopteris filix-mas). Lisanduvad h. angervaks (Filipendula ulmaria), h. heinputk (Angelica sylvestris), sookastik (Calamagrostis canescens), kõrvenõges (Urtica dioica), ojamõõl (Geum rivale), h. maavits (Solanum dulcamara), roomav tulikas, lodu- (Carex loliacea), tupp- (Carex vaginata), mets- ja pikk tarn (Carex elongata), h. metsvits (Lysimachia vulgaris), h. jänesesalat (Mycelis muralis), tähtheinad, h. jänesekapsas, püsik-seljarohi, h. saluhein (Milium effusum) jt. liigid. Samblarinne peamiselt