6 2 Romaani ,,Läänerindel muutuseta" analüüs Romaan ,,Läänerindel muutuseta" esitab põhjaliku kirjelduse Esimesest maailmasõjast läbi rindel oleva noore koolipoisi silmade. Teos on eriline selle poolest, et see loob sõjast ausa pildi, mis näitab, et elu lahingutandril on hoopis teistsugune, kui kaugelolijad seda ette kujutada võivad. Need noored kujunemata maailmapildiga poisid, kes uljusega sõtta saadeti, ei olnud pärast sõda enam endised, sest nende ellusuhtumine ja elu nägemine oli tundmatuseni muutunud. Kui sõduri baaskursusel tundus rividrill ja täielik kuuletumine nii harjumatu ja mõttetuna, tõid need tulevikus tõelist kasu ja kasvatasid noorte ühtekuuluvustunnet. Õppuste käigus sai noortest poistest karmide, umbusklike, halastamatute, kättemaksuhimuliste ja jõhkrate sõdurite klann, mis polnud lahingute seisukohalt sugugi paha, sest just neid sõjas
varustuse nappus. Rahval puudus uks sõjapidamise võimalikkusesse. Ei usutud, et väike Eesti suudaks end kaitsta suure Venemaa riigi eest. Vastast ülehinnati ega mõistetud, et revolutsioonist nõrgestatud enamlik riik pole võrreldav sõjaeelse impeeriumiga. Murrang Niipea, kui rahvuslastele sai selgeks, et keegi teine nende eest kodumaad päästma ei tule, algas vabatahtlike üksuste loomine. Eriti suur roll oli kooliõpilastel, kes tõttasid noorusele omase uljusega isamaad kaitsma, pidamata vanemate inimeste ettevaatlikku kaalutlemist miskiks. Enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista, aga poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus viia läbi põhjalik maareform. Sõja käiku mõjutas ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud - ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. Ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner muutis senise poolstiihilise
Rahval puudus uks sõjapidamise võimalikkusesse. Ei usutud, et väike Eesti suudaks end kaitsta suure Venemaa riigi eest. Vastast ülehinnati ega mõistetud, et revolutsioonist nõrgestatud enamlik riik pole võrreldav sõjaeelse impeeriumiga. Murrang Niipea, kui rahvuslastele sai selgeks, et keegi teine nende eest kodumaad päästma ei tule, algas vabatahtlike üksuste loomine. Eriti suur roll oli kooliõpilastel, kes tõttasid noorusele omase uljusega isamaad kaitsma, pidamata vanemate inimeste ettevaatlikku kaalutlemist miskiks. Enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista, aga poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus viia läbi põhjalik maareform. Sõja käiku mõjutas ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud - ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. Ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner muutis senise
saatusega, jõukam rahvas üritas Eestist põgeneda või võttis kõrtsides prassides elult viimast. Murrang Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima ja rahvas leidis eneses uusi jõuvarusid. Niipea, kui rahvuslastele sai selgeks, et keegi teine nende eest kodumaad päästma ei tule, algas vabatahtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon jt). Eriti suur roll oli kooliõpilastel, kes tõttasid noorusele omase uljusega isamaad kaitsma, pidamata vanemate inimeste ettevaatlikku kaalutlemist miskiks. Muutus ka seniste kõhklejate meeleolu: enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista, aga poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus viia läbi põhjalik maareform. Positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud - ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. Sõjavägede ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner
Seni oldi veendunud, et inimene ja maa on kogu loodu keskmes. Kunstis avastas Alberti perspektiiviprintsiibi. Püssirohi pani paugu keskaegsele hierarhiale. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Tugev platonismi taasavastamine. Protesteeritakse Aristotelismi vastu (oli teaduslik ja range), platonism oli rosolje (suhteline vabadus mõtlemises). Aristotelism oli vana, frigiidse mõtlemise sümboliks, see asendus platonismi uljusega. Platonismi sümboliks 1459 taasloodud Platoni akadeemia Firenzes (loodi Medicite toetusel). Aristotelismi keskuseks kujuneb Padua (see püüab end kohandada). Renessansi suurim teene on moodsate loodusteaduste aluste rajamine. Keskaegses nominalismis alguse saanud otsingud leiavad lahenduse. "Filosoofia olgu eelkõige loodusteadus!" Sünnib koos humanismiga, mis ongi moodsate loodusteaduste hälliks. Traditsioonilised küsimused asjade olemusest
annaabi.ee 
