kiviosa katab omaaegsetele barokkvormidele lähedaselt taastatud mitmeastmeline avatud rõdude ja tuulelipuga kroonitud kiiver. Kiriku põhjakülge ääristab rida eriaegseid ja ka ilmelt erinevaid juurdeehitisi. Oma praeguse ruumivormi ja ehituskunstilise üldilme on Niguliste kirik omandanud mitmesuguste ümber- ja juurdeehituste tulemusena. Niguliste kiriku pikaajaline ehituslugu ei ole mitte ainult muudatusterohke, vaid läbi paljude sajandite ulatuvana ka erinevaid stiiliperioode haarav. Ajalugu Kiriku täpseid rajamisdaatumeid täpselt ei teata. Esimesed Niguliste kirikule viitavad kirjalikud teated pärinevad kuskil pikihoone lääneosas asunud, kuid mitte enam säilinud hauaplaadi tekstist. Arvatavasti olid kiriku rajajateks 1230. aasta paiku orduvõimude kutsel üle Gotlandi Tallinna sisserännanud saksa kaupmehed, kes eeldatavasti hõivasid praeguse Niguliste kiriku lähikonna.
k substantia kõige alus, seisab kõige all. oma olemasoluks ei vaja midagi muud peale iseenda D. mõistetõlgenduse järgi), mille kogu olemus või loomus on mõtlemises. Kuigi mul on keha, millega ma väga tihedalt seotud olen, on kindel, et mina, see tähendab minu hing, mille läbi ma olen see, kes ma olen, on täielikult ja tõeliselt erinev minu kehast ning hing saab eksisteerida ka ilma kehata. Ma tean seda, sest mul on üheltpoolt selge ja täpne idee iseendast millegi mõtleva ja mitte ulatuvana (piiramatu) ja teiselt poolt täpne idee kehast ulatuva (piiratud- s.t et seistes koha peal ja tõstes käed kehast eemale, ulatuvad ju nad teatud kaugusele, samas kui kohapeal seistes võib hing ja mõttelend olla tont teab kus...) ja mitte mõtlevana." Nii lõigatakse hing ja keha teineteisest rangelt eraldi ja neid vastandatakse (dualism). Descartes ja Jumal ja vaba tahe. On olemas kõiketeadva, kõikvõimsa ja moraalselt täiusliku hea Jumala idee, mille inimene oma mõistuses avastab
paratamatud seadused. Sellega püüab ta vastata induktsioonialasele Hume'i skeptitsismile (induktsiooniprobleem) ja subjektivismile põhjuslikkuse küsimuses. Lõpuks osutab Kant juhtumitele, millal mõistuse piiriületavad taotlused tekitavad dogmaatilise metafüüsika. Kanti filosoofia üks põhitees: fenomenid saavad oma kuju meie tunnetusfakulteetidelt (tunnetusvõimetelt): asjad näivad ajas ja ruumis ulatuvana ning põhjuslikult seotuna vaid meie endi tunnetusomaduste tõttu. [Moodsas teaduskeeles vastandatakse või eristatakse fenomenaalseid ehk nähtava antuse aspekte teoreetilistest aspektidest, mis tuletatakse või postuleeritakse esimeste seletamiseks. Saab vastandada või eristada ka mõisteid ja fenomene (kassi mõiste ja kassi esinemine).] [ühe vaateviisi (ontoloogiline) järgi Kant eksplitseerib kaks maailma, millest noumenaalne
annaabi.ee 
