Maa on läbimõõdult 109x väiksem kui Päike. Maa tüüpi planeedid Üldiseloomustus. On neli esimest planeeti Päikesest: Merkuur,Veenus, Maa ja Marss. Neil iseloomustab: väike mõõde, väike mass, suure tihedusega, pöörlevad ümber oma telje väga aeglaselt, hõre atmosfäär, vähe kaaslasi või nende puudumine. Maa Mass on 6x10 astmel 24 kg. Raadius on 6370 km, keskmine tihedus (roo) on 5500 kg/kuupmeetrit (maa tuumas võib tihedus ulatude kuskil 1100 kg/kuupmeetrit) Atmosfäär on keskmise tihedusega ja koosneb 78% lämmastikust, 20% hapnikust. Ta on elukeskkonna alus, kaitseb meid: meteooride eest, mitmesuguste kiirguste eest (UV kiirgus, räntgenkiirgus); toimub konvektsioon (gaasikihtide segunemine), mille tõttu ei teki suuri temp kõikumisi. Maa korral on tähtis ka vee olemasolu. Kuu Diameeter on 4x väiksem kui maal, mass aga 81 x väiksem. Merkuur On ligilähedaselt sama suur kui Kuu. 0,4 Maa läbimõõtu
jõumoment=Fxr , elektriväja tugevus. 31. Newtoni kolmas seadus: Mõju (jõud) on võrdne vastasmõjuga (vastasjõuga). Kuu ja maakera gravitatsiooniline tõmbumine, magneti ja metalli omavaheline tõmbumine. 32. Tehtud töö hulka arvutatakse: valem: jõu ja selle jõu mõjumise suunas läbitud teepikkuse korrutisena: A = F*s=Fscos alfa. 33. Vesiniku aatomi madalaimale energianivoole vastavad k.a. on: n=1, l=0, m=0 sellise orbitaali lainefunktsioon on sfääri- kujuline ulatude tsentrist 0,053 nm kaugusele. 34. Valguseks nim: erinevate lainepikkuste segu, mida inimene tajub valge valgusena, lainepikkuste vahemikus 380 kuni 780 nm. 35. Nim keem sideme tüüpe ja seleta sarnasusi ja erinevusi. Kovalentne side, iooniline side, vesinikside, metalliline. Kõik välja arvatud metallside moodustuvad üheste elektronpaaride olemasolul, metallside ja ioonside on kõige tugevamad, vesinikside esineb vesiniku olemasolul. 36. Soojusmahtuvus. Ühik
alustamist, IMPACTIVE (impact -kokku -või vastupõrge, kokku suruma) flow aktsenteerib liikumise lõpetamist, jõudmist kuskile. DYNAMIC RANGE (ulatus) liikumise juures on midag´i sellist, mida koreograaf nõuab tantsuijatelt ja mis "tähistab" koreograafi käekirja. Kulub aega, et aru saada liikumise EKSTREEMSETEST ulatustest sirutusest, kiirusest, aeglusest jne. Tavaliselt arvavad tantsiajd, et on midagi saavutanud või omandanud, kuid on veel hulk maad tegeliku liikumise ulatude tunnetamiseni. Põhjus ei pruugi olla liikumise tehnikas või kineetikas, pigem on see kogemuse puudumises. Et töötada liikumise ekstreemsete limiiridega, on vaja ülimat PÜHENDUMIST, isegi allaheitlikkust, mis võib olla hirmutav. Liikumiste eukineetiliste elementidega töötamiseks alusta tegevuste fraasiga, jägi tegevuste ajastamist taju seda, lisa raskuse ja energia kasutamine ja lõpuks kulgevuse taju. Liigu ühest ekstreemsesest väljendusest teise.
annaabi.ee 
