eest, mida Eestis teha, tavaliselt 2-3 korda kõrgemat palka. Niiviisi lähevad taaskord inimesed meie riigist välja. Sellega seoses tuleb tööpuudusele juurde veel teine probleem, et tekib tööjõupuudus spetsialistidele. Tööpuuduse kasv pole ootamatu ning on riike, kus olukord on hullemgi, kuid see pole lohutus. Fakt on see, et meist igaüks võib jääda töötuks ning siinkohal peakski ühiskond olema võimeline meid august välja tõmbama. Siiski on riik selle koha pealt ulatamas käe pakkudes töötutele ümberõppe võimalusi ja töötuskindlustushüvitist. Omalt poolt näeksin ühe võimalusena ümber vaadata ikkagi kogu toetussüsteemide teema, mis hõlmaks minimumpalga tõusu, lastetoetuse määra tõstmist, üksivanematele riiklik garanteeritud alimentide maksmine. Seda kõike saab teha, kui riik oleks sõbralikum ja usalduslikum ettevõtjate vastu, kes vajavad ja loovad uusi töökohti,
Filippova- ,,mida halvem, seda parem." Mis on see, mis paneb inimesi keskenduma negatiivsele, varjama iseennast ja enda tõelist olemust, kasvatama endale ette müüri, mille taha ennast maailmavalu eest peita. Kas mitte poleks lihtsam, kui kõik inimesed enda kaitsemüüri maha lammutaksid ning elaksid nagu Lev Nikolajevits Mõskin, kes ei lasknud kõikide teiste egoismil enda põhimõtetest tükki võtta, ning oli alati abikätt ulatamas. Ta oli üdini hea ja avala südamega, valmis enda maise vara tükkhaaval ära jagama ning enda katuse alla võtma hädas ja tiisikule elu andmas Ippolit Borissovit, kes on surmamõttest arvatavasti nii kibestuses, et võtab endale õiguse end toitvat kätt hammustada ning Mõskini idioodiks tembeldada justnimelt selle sama headuse pärast, mis tema pea kohal katust nüüd hoidis. Lev Mõskini südameheadus oli inimestele midagi võõrast, uutmoodi, ning seepärast teda ei mõistetudki
Eepose kümnendas laulus kirjeldab Odysseus oma laevastiku hukku laistrügoonide- inimsööjate saare rannavetes ja tema ainukese pääsenud laeva randumist nõid Kirkele4 kuuluva Aiaie saarele. Kirke moondas Odysseuse kaaslaed sigadeks ja jäi sangarit oma lossi ootama. Odysseuse palvel saavad tema kaaslased taas inimesteks, kuid Kirke võludele ei suuda temagi vastu panna. Päevadest saavad nädalad, nädalatest kuud ja kuudest aasta. J. W. Waterhouse. Kirke ulatamas nõiajooki Odysseusele. Oldham Art Gallery, Oxford (Üks Odysseuse kaaslane lebab juba Kirke jalge ees.) Kui järgminegi aasta oli juba poole peale jõudnud, palus Odysseus Kirket enda ja meeskonna vabaks lasta. Enne lahkumist jagab Kirke oma sõbrale hüva nõu: Nüüd sireenide juurde sa esmalt jõuad; need lauldes hurmavad uimasse kõik, kes nendele on ligi sattund.
annaabi.ee 
