Erinevaid genotuupe tekib kokku neli: mustad (genotuubi fenotuubiradikaal B-S-), mustakirjud (B-ss), punased (bbS-) ja punasekirjud (bbss). Fenotuubiline lahknemissuhe nende kombinatsioonide jargi on vastavalt 9:3:3:1. See on nn klassikaline fenotuubisuhe dihubriidsel ristamisel ja ilmneb teises polvkonnas siis, kui kummaski tunnusepaaris on uks tunnus dominantne ja teine retsessiivne. Dihubriidide ristamine annab ainult sel juhul nelja tuupi sugurakke ja ulaltoodud lahknemissuhte, kui uuritavaid tunnuseid maaravad geenipaarid asuvad erinevates homoloogsete kromosoomide paarides. Dihubriidse ristamise alusel tuletas Mendel tunnuste soltumatu kombinatsiooni reegli, mida tuntakse Mendeli III seaduse nime all: poluhubriidide omavahelisel ristamisel moodustuvad jarglastel nende tunnuste koikvoimalikud kombinatsioonid. See seadus tuleneb alleelipaaride juhuslikust kombineerumisest viljastumisel ja kannab soltumatuse seaduse nimetust.
oigus pidevate funktsioonide ruum Olgu C[a, b] k~oigi l~ oigus [a, b] pidevate reaalarvuliste v¨ a¨artustega funktsioonide hulk. Olgu f, g C[a, b] ning R. Tehted defi- neerime j¨argmiselt: 1) (f + g)(x) := f (x) + g(x) x [a, b], 2) (f )(x) := f (x) x [a, b], 3) o(x) := 0 x [a, b] (nullfunktsioon), 4) (-f )(x) := -f (x) x [a, b] (vastandfunktsioon). ¨ Ulaltoodud tehete suhtes on C[a, b] vektorruum u ¨le R (matemaa- tilise anal¨ uu¨si teoreem). Analoogiliselt defineeritakse diferentsee- ruvate ja siledate funktsioonide ruumid. 2.8 N¨ aide: homogeense LVS-i lahendiruum Kirjutame homogeense LVS-i maatrikskujul, Ax = 0. Ilmselt null- vektor o on lahend (nn triviaalne lahend), sest Ao = o. Olgu a ja b lahendid, s.t Aa = o = Ab. Siis a + b ja a on samuti lahendid, sest maatrikstehete omaduste j¨argi
teem, nagu [Merell 97] oma p~ohjalikus teemaarenduses osutab. Peirce m¨argitriaadid v~oimaldavad kirjeldada mitte u¨ksnes suvalist m¨argis¨ usteemi vaid ka semiootilise protsessi (semiosis) d¨ unaamikat. Peirce j¨argi on m¨ark eelk~oige kui suhe, suhe mis toimib kandja (X), ¨ objekti (Y) ja subjekti (Z) vahel. Ulaltoodud m¨arkide uurimissuunad tegelevad niisiis vastavalt XY, YZ ja XZ teljeliste suhete anal¨ uu¨siga. objekt Y m¨ark X Z kandja subjekt Joonis 2.2: Peirce m¨argisuhte kolm komponenti.
annaabi.ee 
