· kütmine ja soojus · soe vesi · toiduvalmistamine · valgustus · elektrilised kodumasinad · liiklus 5 2. Jäätmed Me kõik puutume iga päev kokku prügiga oleme ise prügi tekitajad. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, peaksime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Üks suuremaid probleeme on ulaladestamine olmejäätmeid vedeleb teeäärsetes kraavides, linnalähedastes metsades, veekogude kallastel jne. See on lubamatu ja keskkonnavaenulik tegevus. Sellise olukorra vältimiseks tuleb elanikud kindlustada olmejäätmete veo teenusega. Laienenud on jäätmete taaskasutus, tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka
osakaal on aastail 20032007 moodustanud stabiilselt 11% olmejäätmete kogutekkest. Olmejäätmete ladestamine prügilatesse vähenes ajavahemikul 19992007 oluliselt. Ladestamisele lähevad peamiselt segaolmejäätmed, mida on enne osaliselt sorditud. Olmejäätmete taaskasutamine on suurenenud, enamiku sellest moodustab pinnastöötlus ja bioloogiline ringlussevõtt (eelkõige kompostimine). Olmejäätmetest sorditakse välja ka pakendijäätmeid. Üks suuremaid probleeme on ulaladestamine olmejäätmeid vedeleb teeäärsetes kraavides, linnalähedastes metsades, veekogude kallastel jne. See on lubamatu ja keskkonnavaenulik tegevus. Sellise olukorra vältimiseks tuleb elanikud kindlustada olmejäätmete veo teenusega. Selleks pandi alates 2005. aastast kõigile vähemalt 1500 elanikuga kohalikule omavalitsusele (143) kohustuseks korraldada oma haldusterritooriumil jäätmevedu. Korraldatud
Rannikuveekogumites elavhõbedat elustikus. Orgaanilised jäätmed, nagu heitveed põhjustavad hapnikuvaegust veekogudes, samuti tööstustest vette juhitud termiline vesi soojussaaste. Tööstuspiirkondades, tööstusettevõtete ja põllumajanduse tulemusel peamiselt veereostus. 10. Maastiku prügistamine ja illegaalne jäätmete ladustamine, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus Jäätmete ulaladestamine (maa prahistamine); seda põhjustab ebapiisavalt korraldatud jäätmevedu, inimeste vähene keskkonnateadlikkus, vähene järelevalve ja mõjusate majandusmehhanismide puudumine. Arvatavalt on valglinnastumine andnud oma osa risustamisele. Jääkreostuskolded (lendtuhk, poolkoks jm ladestamiskohad, vanad asfaltbetoonitehased, õlijäätmete hoidlad) on probleemiks, sest neil puudub reostuse omanik, seega jääb see riigi kanda
annaabi.ee 
