Missugused detailed vihjavad sellele, et Maret hoolitses võõra inimese eest ja mattis oma poja tapja ? Kui Maret ta leidis ja tema poole pöördus, ei vastanud mees midagi. Taei teadnud, kust uksest koju minna. Mareti arvatav poeg tundus suurem, kui poeg, kes enne kodust lahkus, Kui Maret mehele rahakukru ulatas, ei tundnud mees seda äragi. Võõras tahtis koguaeg lahkuda. Levisid jutud, et leiti laip, kelle nägu polnud võimalik ära tunda, kui Maret ei teinud sellest välja, vaid uksu, et tema poed on koju jõudnud. “Inimese varju” on nimetatud Tuglase kõige traagilisemaks novelliks kuna see kirjeldab alguses sõja masendust ja kurbust. Maret on väga kiindunud oma poega ning kui ta on leidnud oma arvatava poja, pühendab ta ennast tema eest hoolitsemisele. Kui mees sureb on Maret väga löödud. Teose traagilisus avaldus siis kui maret saab teada, et ta on hoolitsenud ja matnud võõra, kes tappis tema poja.
Missugused detailed vihjavad sellele, et Maret hoolitses võõra inimese eest ja mattis oma poja tapja ? Kui Maret ta leidis ja tema poole pöördus, ei vastanud mees midagi. Taei teadnud, kust uksest koju minna. Mareti arvatav poeg tundus suurem, kui poeg, kes enne kodust lahkus, Kui Maret mehele rahakukru ulatas, ei tundnud mees seda äragi. Võõras tahtis koguaeg lahkuda. Levisid jutud, et leiti laip, kelle nägu polnud võimalik ära tunda, kui Maret ei teinud sellest välja, vaid uksu, et tema poed on koju jõudnud. "Inimese varju" on nimetatud Tuglase kõige traagilisemaks novelliks kuna see kirjeldab alguses sõja masendust ja kurbust. Maret on väga kiindunud oma poega ning kui ta on leidnud oma arvatava poja, pühendab ta ennast tema eest hoolitsemisele. Kui mees sureb on Maret väga löödud. Teose traagilisus avaldus siis kui maret saab teada, et ta on hoolitsenud ja matnud võõra, kes tappis tema poja.
Kahjuks mõned rahvad siiski ei ole rahumeelsed - seega maailmas ei saa kunagi valitseda ainult rahu. Samas ma usun, et Gandhil on õigus, et vägivallale ei saa vastata vägivallaga. Ainult juhul kui terve maailma järgiks Gandhi õpetussõnu võib olla tõeline harmoonia ja rahu võimalik. Gandhi meetod Vabaduseliikumisel on paljudele eeskujuks. Tema ilmselt kõige targad sõnad: '' Ole ise see muutus, mida sa maailmas näha soovid'' on puhas kuld. Mahatma Gandhi ise oli hinduismi uksu, mitte ainult oma päritolu pärast, vaid ka sellepärast, et see on kõikidest uskudes kõige rahumeelsem. Nii tema, kui ka hinduism, aksepteerib kõiki teisi religioone. Ta usub siiralt, et erinevad rahvused ja religioonid saavad eksisteerida koos. Tema sõnul Jumal ongi Tõde, või ka vastupidi. Samas õpetas ka Jeesus, et tõde on esimene mida peab taga nõudma, siis saab meile osaks ilu ja headus. Gandhi meelest oli Jeesus ülisuur kunstnik, kes nägi ja
teel. Elemendid on määratud tervikuga-tervik on primaarne,osad sekundaarsed.Viisid läbi hulga katseid taju uurimiseks.Oluliseks puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine. Psühhoanalüüs (peamine variant freudism) kuulub mõnede spetsialistide arvates teadusliku psühholoogia hulga, teiste meelest mitte.Alguses meditsiiniline õpetus, hiljem arenes terveks kultuuri-ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks,mis uurib unenägusid,eksitoiminguid,uksu,kunsti,kirjandus,mütoloogiat jpm. Freudeism-tekkis 20.sajandi alguses, alusepanijaks austria psühhoterapeut Sigmund Freud(1856- 1939). Freudi järgi on inimest ajendavaks jõud tungid(instinktid): 1. Eluinstinkt,mis samastub põhiliselt suguinstinktiga(-tungiga) e Libidoga 2. Surmainstinkt e hävitamise instinkt(-tung) e Thanatos Inimese kogu vaimuelu kujutab endast nende kahe vastandliku jõu võitlust.Freud jagas isiksuse
teel. Elemendid on määratud tervikuga-tervik on primaarne,osad sekundaarsed.Viisid läbi hulga katseid taju uurimiseks.Oluliseks puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine. Psühhoanalüüs (peamine variant freudism) kuulub mõnede spetsialistide arvates teadusliku psühholoogia hulga, teiste meelest mitte.Alguses meditsiiniline õpetus, hiljem arenes terveks kultuuri-ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks,mis uurib unenägusid,eksitoiminguid,uksu,kunsti,kirjandus,mütoloogiat jpm. Freudeism-tekkis 20.sajandi alguses, alusepanijaks austria psühhoterapeut Sigmund Freud(1856- 1939). Freudi järgi on inimest ajendavaks jõud tungid(instinktid): 1. Eluinstinkt,mis samastub põhiliselt suguinstinktiga(-tungiga) e Libidoga 2. Surmainstinkt e hävitamise instinkt(-tung) e Thanatos Inimese kogu vaimuelu kujutab endast nende kahe vastandliku jõu võitlust.Freud jagas isiksuse
annaabi.ee 
