Molekulide keskmine kineetiline energia on ligikaudu vordne molekulidevahelise potentsiaalse energiaga. Vedelikes toimib ? Pascali seadus; ? gaasisamba poolt avaldatav rohk; ? uleslukkejoud; ? pindpinevus. Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule (voi gaasile) avaldatav rohk antakse edasi igas suunas uhteviisi. Uleslukkejoud on vordne keha poolt valjatorjutud vedelikule (voi gaasile) mojuva raskusjouga Vedeliku pinnamolekulid mojutavad uksteist tombejoududega, mis on suunatud piki pinda ja puuavad pinna suurust vahendada- pindpinevus. Gaasides on molekulide vahekaugused on vaga suured: gaasi on voimalik kergesti kokku suruda. Molekulid liiguvad vabalt, porkudes uksteisega. Vaba tee pikkus on oluliselt suurem molekulide mootmetest. Molekulide keskmine kineetiline energia on suurem kui molekulide vaheline potent- siaalne energia. Gaasides toimib: Pascali seadus; gaasisamba poolt avaldatav rohk; uleslukkejoud.
92. Mitselli ehitus. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid 93. Pindaktiivsed ained ja nende struktuur. 94. Pindpinevus. Pindpinevus- pinnanahtus kus vedeliku pinnakiht kaitub kui elastne kile. Vedeliku pinnajoud mojustavad uksteist tombejoududega. 95. Mis faktoridest sõltub pindpinevus? 96. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorbtsioon on aine osakeste kogunemine vedelast või gaasilisest faasist tahke aine pinnale, mille põhjustab tahke aine pinnal olev vaba energia, mis kutsub esile sidemete tekkimise pinnal olevate osakeste ja pinna vahel. (aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.) 97. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal.
23), . , . . , , Optika 1.Lainefront- on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis Lainepikkus-nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel.Sagedus on sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.Füüsikas mõõdetakse sagedust hertsides: 1 võnge sekundis on 1 herts (Hz). 2.Valguse interferents osas punktides vqnkumised tugevdavad, teises aga nqrgendavad uksteist. Koherentsus-juhul, kui uksikutest lainetest tingitud vqnkumiste faasivahe keskkonna igas punktis on konstantne. Ilmselt saavad koherentsed olla vaid uhesuguse sagedusega lained. 3.Interferentsi maksimumi ja miinimumi tingimused Kui d = d2 d1 2k/2, siis maksimum k = 0, +/-1, +/-2, ... (2k + 1)/2, siis miinimum Optika neli põhiseadust 1.Valguse sirgjoonelise levimise seadus Optiliselt uhtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 2.Kiiete sõltumatuse seadus - ,
4. Polumeerne ehk aditiivne ehk kumulatiivne. Mitu geeni mojutavad uht ja sama tunnust samasuunaliselt, kusjuures tunnuse avaldumise aste oleneb positiivselt toimivate alleelide hulgast (geenidoosist). Geenide moju tunnusele summeerub. Polumeersus tingib tunnuse kvantitatiivse muutlikkuse. 5. Modifitseeriv. Paljude tunnuste arengut maaravad nn pohigeenid ja rida modifitseerivaid geene, mis tugevadavad voi norgendavad pohigeenide moju. Komplementaarsus Komplementaarsed ehk uksteist taiendavad geenid on tavaliselt dominantsed. Koos esinedes (genotuup A-B-) pohjustavad nad uue tunnuse arengu, mida vanematel (aaBB ja AAbb) ei esine. Naitena voib tuua harjavormide paritavuse kanadel. Erinevatel kanatougudel esinevad jargmised harjavormid: 1) lihthari (lehthari) 2) rooshari 3) herneshari 4) pahkelhari. W. Bateson ja R. Prunnet avastasid, et pahkelharjaga lindude omavahelisel ristamisel saadakse monikord hernes-ja roosharjaga jarglasi. Nad tegid kindlaks, et pahkelhari
toid tehes peaks grupp koosnema kolmest vaheseeklitest ja lõpuseeklist, mis lõpeb kuidas laev rooli kuulab, mis objektid on 1) Laeva laadruumide inimesest (tooline ja kaks abilist-kindlustajat), ketihalsiga. Ankru ja ankruseekli ühenduskohas ümbruses nähtavad jne. Kui saabub hooldus, ettevalmistamine lastimiseks kes kordamooda voivad uksteist asendada. peab olema pöörel, vältimaks keerdumist. vahivahetuse aeg, tuleb küsida vahitüürimehelt Esmane tegevus: lastiruumide ülevaatus Loomuliult peavad isikud olema eelnevalt Ketiseeklid koosnevad tavalistest või luba roolivahi vastuvõtmiseks. Kui veendumaks, et pole poorditaguse vee instrueeritud vanemtuurimehe poolt
Nõudmised: · alternatiivide vastastikune välistatus (sõltumatus); · kõigi alternatiivide kirjeldamine uhtedes ja samades tingimustes; · alternatiivide kogumi täielikkus. Alternatiivide vastastikuse välistatuse nõue tuleneb otsustamise määratlemisest tegutsemisvariantide hulgast valiku tegemise aktina. Ühese valiku saab alternatiivide hulgast teha ainult sel juhul, kui nad välistavad uksteist. Üksteise välistamine ei tähenda aga, et samasugused tegevuse elemendid ei tohi sisalduda eri alternatiivides. Seega ei tähenda uksteise välistamine, et alternatiivides ei tohi sisalduda kattuvaid elemente. Probleem: Kompleksed alternatiivid teostamatud juhitava protsessi spetsiifiliste piirangute tõttu: rahastamisvõimaluste puudumine, ebapiisavad teadmised, ebasoodne väliskeskkond.
· kasutatud protseduure kujutatakse visuaalselt · nii kinnised kui ka lahtised kusimused · erinevad andmekogumisviisid Kombineeritud uuringumeetodeid kasutatakse, et saada ulevaatlik pilt kusjuures ei eeldata, et tulemused on sarnased. Teine eesmark on saavutada objektiivsus erinevalt kogutud andmed peaksid kinnitama uksteist. Uurimismaterjalist võib järeldusi teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata, ehkki neid võidakse mingil määral ka kasutada, nt protsente. Tüüpilised jooned: Uurimus on loomult tervikut haarav teadmise hankimine ja andmed kogutakse loomulikus, tegelikus olukorras Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest. Kasutatakse induktiivset analüüsi
annaabi.ee 
