Staatiline elekter Staatilise elektri olemus Küllap on igaüks meist tunda saanud elektrilööki sealt, kus elektrit üldse ei peaks olema, näiteks ukselingilt, autoukselt, kraanikausilt, teiselt inimeselt. Mõnikord käib löögiga kaasas kõrvaga kuuldav heli. See on nagu miniäike meie elus. Inimene, kes tihti tunneb elektrilööki, teab tavaliselt juba ette, et nüüd ta saab “särtsu”. See võib teha ta ettevaatlikuks ning närviliseks. Just seetõttu võibki staatilist elektrit pidada keskkonda saastavaks nähtuseks. “Särtsu” kogenu püüab seda vältida. Ta puudutab ust enne avamist kiiresti sõrmega või
tsisterni sees liigub tolmu- ja õhusegude liikumisel materjalide töötlemisel (plastmass) ülekandeseadmete kummirihmade hõõrdumisel Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu: maandamine õhuniiskuse tõstmine (üle 70%) antistaatiliste segude kasutamine õhu ioniseerimine kaitsegaaside kasutamine Olemus · Küllap on igaüks meist tunda saanud elektrilööki sealt, kus elektrit üldse ei peaks olema, näiteks ukselingilt, autoukselt, kraanikausilt, teiselt inimeselt. Mõnikord käib löögiga kaasas kõrvaga kuuldav heli. See ongi osaliselt staatiline energia. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. http://www.youtube.com/watch?v=qnl4
ja metsahärmas hingab sügav rõõm. Tuul uueks tormiks puhkab laante taga ning valgeid laineid vaikselt kannab nurm. Silmnäolt käib metsasihis umbne rada, all jalge vajub lume pehme murd. On puhkepäeva rahu kõikjal ringi, ees raiesmiku seisatama jään. Kriiks kostab metsamaja ukselingilt, üks eksind puhang riivab männi pääd. Siis mõne hetke vaatepiiril talub silm päiksetõusus õhetavat lund. Ning pikad varjud jooksvad üle palu maailm täis põhjamaiselt külma lund. J.Sütiste
üleliigseid elektrone. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng püsib laetud objektil merevaigul, kammil või inimesel -, kuni elekter leiab mingi viisi äravoolamiseks või elektrilahenduseks. Staatilise elektri olemus Küllap on igaüks meist tunda saanud elektrilööki sealt, kus elektrit üldse ei peaks olema, näiteks ukselingilt, autoukselt, kraanikausilt, teiselt inimeselt. Mõnikord käib löögiga kaasas kõrvaga kuuldav heli. See on nagu miniäike meie elus. Inimene, kes tihti tunneb elektrilööki, teab tavaliselt juba ette, et nüüd ta saab "särtsu". See võib teha ta ettevaatlikuks ning närviliseks. Just seetõttu võibki staatilist elektrit pidada keskkonda saastavaks nähtuseks. "Särtsu" kogenu püüab seda vältida. Ta puudutab ust
sisenevad ainesse); (sisefotoefekt – valgus ei väljasta elektrone ainest täielikult, vaid annab võimaluse liikuda neil aines teise kohta.) Elektrist valgust - lamp (lambist) - elekter ergastab aatomeid, aatomid hüppavad kõrgemale energiatasemele ja kiirgavad välja valguskvante e valgust. • Trafo füüsikaline sisu: seadeldis pinge muundamiseks (vahelduvvooluga ainult!!) • Staatiline elekter: Staatiline elekter tekib kahe materjali hõõrdumisel (nt elektrilöök ukselingilt, teiselt inimeselt). Nende teineteisest eraldamisel saab üks neist positiivse ja teine negatiivse laengu. Tekib elektronide ülejääk või defitsiit. • Temperatuur – füüsikaline sisu: Temperatuur on otseselt seotud atomaarsel tasandil osakeste kineetilise energiaga (keha liikumisel tekib). Mida suurem on aineosakeste võnkumise kiirus, seda suurem on kineetiline energia ning aine temperatuur. Temperatuur on väärtus kineetilise energia kirjeldamiseks.
annaabi.ee 
