Peale jaanuaritormi taastati labürint, kuid see toodi tuletornile lähemale. Lisaks rajati iidne indiaani kultuuris pärinev kividest laotud elukaar. Järgmine vaatamisväärsus on Hiiumaa üks tuntumaid Ristimägi. Tänapäeval rõhutatakse Ristimäe tekkimisel kõige enam seost Reigi rootslaste väljasaatmisega 1781. aasta augustis. Tsaarinna Katariina II kirjutas alla ukaasile, mis lubas rootslastel ümber asuda Lõuna- Ukrainasse, uutele asustamise alla minevatele maadele. Nõnda polnudki rootslastel muud pääsu kui nõustuda. 20. augustil 1781 kogunesid ümberkaudsetest küladest pärit väljarändajad Ristimäele, kus peeti maha viimane jumalateenistus oma kihelkonna piires. Pandi püsti rist, mille all Reigi kirikuõpetaja C. Forsmann jumalasõna luges. Tehti vist ka väiksemaid riste.
Analüüsiks on valitud tsaariaegse Tallinna Ringkonnakohtu lahendid ajast, kui kehtisid samaaegselt vana ja uus nuhtlusseadustik.*7 1. Vana ja uus nuhtlusseadustik Balti provintsidel oli oma õiguslik ruum, mis tugines 1710. aasta kapitulatsiooniaktides ja 1721. aasta Uusi- kaupunki rahulepingus kinnitatud privileegidele ning hiljem Vene valitsejate poolt neile privileegidele antud kinnitustele.*8 15. augustil 1845 kirjutas tsaar Nikolai I alla ukaasile, et Venemaa esimene süstemati- seeritud kriminaalõiguse normide kogu jõustub 1. mail 1846 kogu Vene impeeriumis*9, sealhulgas kolmes 1 Uurimistöö teostamisel ja artikli kirjutamisel nõustasid ja toimetasid Marin Sedman, Marju Luts-Sootak ja Toomas Anepaio ETF grandi 9209 raames. 2 K. Grau. Tarvidus Uue Nuhtlusseaduse maksmapanemiseks Eesti Vabariigis. – Õigus 1921/5–6, lk 100. 3 J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn 2010, lk 32. 4 K. Merusk
See oli hariduse keskendumine ülikooli ümber. Al I tegi ülikoolist haridussüsteemi eestvedaja. Ülikooli käes oli ka tsensuur. Tsensuuri leevendamine oli ka üks tähtsamaid sündmusi. 1803. aastal oli antud ukaas, mille järgi lubati vabastada pärisorjusest talupojad, kui ta suvatses neile 19 anda maatükki. Ukaasi ei saa alahinnata. 19. saj esimesel poolel said paljud talupojad vabaks tänu ukaasile. Aga Al I unustas oma lubadused, kuna tema jaoks oli peamine võidelda Napoleoniga ja saavutada kuulsus väejuhina. 1804. aastal kuulutas Napoleon Pr imperaatoriks. Sõjad jätkusid kogu Euroopas, kuna Pr tahtis võita endale kogu Euroopa. Al I püüdis sellele panna piiri ja Vene väed liitusid Austria vägedega ja sõda puhkes Austerlitzis prantslaste vastu. Sõda polnud Vm-le eriti kahjulik, aga polnud ka väga hea. Vm pidi liituma maj blokaadiga,