vennastekogude keelustamine 1743. aastal, Paldiski sadama ehitamine ning Katariina II ringsõit Eesti- ja Liivimaal 1764. aastal. Viimati nimetatud sündmust on peetud oluliseks, kuna arvatakse, et just see andis Katariina II tõuke, et alustada muudatuste läbiviimist. Kuigi vasturääkivalt väidetakse, et ilmselt tsarinna siiski lihtrahvaga ei kohtunud ning otse talupoegadelt nende olude kohta teavet ei saanud. Monograafia kirjutamisel on autor tuginenud patentidele ja ukaasidele, mis Baltikumi kohta välja anti. Dokumentidele tuginedes on autor nii mõnedki üldlevinud arusaamad ümberlükanud võis siis andnud neile kinnituse. Dokumentidest selgub, et mingi ametikoha nimemuutus ei tähendanud ilmtingimata kohustuste haarde laienemist, vaid ülesanded jäid tihtilugu samaks. Huvitavad ning lisateavet pakkuvad on ka raamatus n-ö ääremärkustena ära toodud mõnede dokumentide või kirjade väljavõtted. Tegemist on suurepärase tööga, mis
Kui vaadelda antud ajajärku Baltimaade ajaloos siis antud ajajärk oli rahulik ja stabiilne, aadel oli lojaalne võimudele ja talurahvas vaoshoitud. Vene võimu kehtestamise positiivse joonena võib märkida seisusliku autonoomia taastamist, pikka rahuperioodi baltisaksa aadlile ning ka haritud mitteaadlike suurriigi poolt pakutavaid soodsaid tegutsemis võimalusi nii sõjaväes, kui tsiviilteenistuses. Monograafia kirjutamisel on autor tuginenud patentidele ja ukaasidele, mis Baltikumi kohta välja anti. Dokumentidele tuginedes on autor nii mõnedki üldlevinud arusaamad ümberlükanud võis siis andnud neile kinnituse. Dokumentidest selgub, et mingi ametikoha nimemuutus ei tähendanud ilmtingimata kohustuste haarde laienemist, vaid ülesanded jäid tihtilugu samaks. Huvitavad ning lisateavet pakkuvad on ka raamatus n-ö ääremärkustena ära toodud mõnede dokumentide või kirjade väljavõtted. Tegemist on suurepärase tööga, mis annab hea ülevaate
jooksul siis teada Katariina II trooniletõusmisest jõudis Tallinnasse 30 tunniga, mis on tollase aja suurim kulleriteenistuse kiirus. Vähem tähtsate ukaaside edasitoimetamisega võidi oodata nädalaid, enne kui need koos pakilisemate korraldustega teele saadeti. Senati ukaas, milles nõuti kubermanguvõimudelt teateid kurioossete loomade ja lindude kohta, jõudis Tallinnasse alles kolme ja poole nädala pärast. Lisaks ukaasidele olid olemas patendid, millega tehti teatavaks rüütelkondade maapäevade otsused, mis sel viisil omandasid seadusjõu. Patentidega edastati kubermanguvõimude korraldusi ning avaldati mitmesuguseid teateid ja kuulutusi. Enamasti need puudutasid pagenud talupoegade ja väejooksikute otsimist või siis kaduma läinud hobune. Aastas avaldati nii Riias kui Tallinnas 60-70 erinevat patenti, mis trükiti, et jätkuks laiali saatmiseks vähemalt üks igasse kihelkonda. Patendid viidi