sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega. Lubatud kurnpüünised on: 1) põhjanoot, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina; 2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal; 3) kaldanoot veonoot, millega loomus veetakse kaldale; 4) pöördnoot ehk pöörinoot veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle; 5) liiv, mis koosneb jäigast raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist; 6) kuurits, mis koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast; 7) tõstevõrk horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter; 8) püüvõrk ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning
(2) Lubatud kurnpüünised on: 1) põhjanoot, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina; 2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal; 3) kaldanoot veonoot, millega loomus veetakse kaldale; 4) pöördnoot ehk pöörinoot veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle; 5) liiv, mis koosneb jäigast raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist; 6) kuurits, mis koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast; 7) tõstevõrk horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter; 8) püüvõrk ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm
võib esineda mitmesuguseid laevapõhja ja pinnase kontakti vorme: madalikule sõit vööriga, kusjuures ülejäänud põhja all on küllaldaselt sügavust, mis võimaldab muuta laeva trimmi ballasti või lasti ümberpaigutamise teel, et vähendada pinnase reaktsiooni kontakti piirkonnas; madalikulejooks kogu- või suurema osa põhja pindalaga, mille puhul pinnase reaktsiooni vähendamine on mõeldav vaid veeväljasurve vähendamise teel (teisele ujuvvahendile ümberlaadimine, ümber- või väljapumpamine, tõstmine jm). Sagedased on juhud, kus kontakt toimub laeva põhja keskosas kühmu või kiviga, näiteks veetaseme kiirel langemisel ankrukohas. Selline "punktkontakt" võib paikneda väljaspool pikitasandit, kutsudes esile kreeni. Laev võib pardaga "istuda" ka kaiservas tihti esinevale puistekühmule, mis võib olla tekkinud aja jooksul laeva ja kai vahelt vette pudenenud
annaabi.ee 
