algatusel Thames'i jõele hiiglaslik tõusubärjäär. Põhjuseid, miks üleujutusi esineb on mitmeid, kuid enamasti taanduvad need kõik globaalsele soojenemisele. Globaalne soojenemine põhjustab mereveetaseme tõusu ning ka mitmeid torme. Tormid omakorda toovad kaasa enamasti veemasse ning paduvihmasid - see tekitabki üleujutusi. Üleujutuste tagajärjed Thames'i jõel ja eriti just Londonis võivad olla katastroofilised. Kui mereveetase tõuseks 3m, ujutataks see üle ala, kus elab ja töötab 1,4 mln inimest. Üleujutused võivad tekitada majanduslikku kahju riigile. Inimesed on sunnitud lahkuma oma kodudest, paljud majad, teed ja muud objektid hävivad või saavad tugevalt kahjustada ning see annab oma löögi riigi majandusele. Suurimaks abinõuks võib kindlasti lugeda praegu Londoni barjääri ehitamist. Kuid mitte ainult barjääride ehitamine ei too edu. Praegu on hakatud lammutama
sotsiaalne võrgustik. Inimesed ei oska enam teineteisega suhelda, suheldakse vaid virtuaalsel teel. Kogu selle infoühiskonna kirjeldava teksti peale mõeldes, tundub, et Eesti jaoks ei ole infoühiskond parim väljapääs. Kui niigi väikeses riigis viia kogu suhtlus vaid virtuaalsele tasandile, arendades uusi programme ülemaailmseid jne, siis see suretaks riigi kui enda välja. 30 aasta pärast kaoks ka tõenäoliselt suuremas osas Eesti keel ja rahvas. Meie riik ujutataks üle välismaalastest ja investoritest, kes soovivad vaid kasu enda riigi jaoks. Sest tegelikkuses ei huvita kedagi kellegi teise heaolu, tähtis on vaid, et endal läheks hästi. Tööstusühiskond Tööstusühiskonna tekkimisel muutus inimeste elu äärmiselt kergemaks. Kui hakati kasutama vabrikutes ja tehastes erinevaid uusi masinaid, siis sellega lihtsustati ka oskustöölise elu. Samas see tõi juurde ka oskustööliste edasi arendamist, koolitades välja neid kasutama uut tehnikat.
veest tekkinud jää. (Universum 1997: 220) Marsil leidub ka liiva-ja kivikõrbeid, kus kraatreid eriti pole. Esineb ainult üksikuid mügerikke. Kevadel algava süsinikdioksiidi kiire lendumise tagajärjel on suvel ülitugevad tolmutormid. Tormide mõjul võib üles kerkida umbes 1 miljard tonni tolmu. (Universum 1997:220) Voolava vee jäljed on kummalise päritoluga samas huvitavad. Teadaolevalt leidub praegu vett ainult jää või auruna. Teadlaste arvates ujutataks Marss 10 meetri paksuse veekihiga, kui kogu jää, mis Marsil on, ära sulaks. Samapalju vett tuleks ka igikeltsast. (Universum 1997: 220) 1.4. Märkimisväärsed leiud Marsil Olympos Mons: suurim mägi päikesesüsteemis, mis on ligi 24 kilomeetrit kõrge. (vt joonis 1. ) Tharsis: Suur kühm, mille kõrgus on 10 kilomeetrit ja läbimõõt 4000 kilomeetrit. Valles Marineris: Kanjonite süsteem, mis on 4000 kilomeetrit pikk ja 2 kuni 7
annaabi.ee 
