· Taastab tervist, parandab tuju, maandab stressi. · Parim aeg ujumiseks on suveperiood. · Enne ujumist on soovitatav teha võimlemist Kus ujuda ja millises temperatuuris? Looduslikes veekogudes. Soovitatav temperatuur 18 kraadi. Basseinis. Soovitatav temperatuur 20-27 kraadi. Ujumise õpetamise faasid 1. Algõpetus 2. Tehnikaõpetus Kohandumine veega ja Ujumisstiilide tehnika sukeldumis õpetus. Start Lamavuse ja ujuvuse tagamine Esimeste ujumisliigutuste õpimine Ujumine kui spordiala Vabaujumine ehk rinnulikrool. Rinnuliujumine Liblik-ehk delfiinujumine Seliliujumine Mis on ujumisoskus? Minimaalselt Täiskasvanul 100 meetrit Lapsel 25 meetrit Ohud ja vastunäidused vees Jalakramp. Jalakrambi puhul tuleb rahuneda, ajada jalg sirgeks ja sirutada varbad enda poole. Allergiad,haigused. Milleks on ujumine hea? Aitab olla terve ja hoida head füüsilist vormi. Ujumine arendab kõhu-, selja-,kaela-,käte- ja
Käte öö tõukefaas sooritatakse juba täidetud kopsudega. Väljahingamine algab koos jalgade sirutamisega ja kestab kuni löögi lõpuni. Sissehingamine toimub veepinna kohal läbi avatud suu; väljahingamine seevastu kas veepinna all või selle peal samaaegselt läbi suu ja nina. Rinnuliujumises on hingamistsükli kestus pikem kui krooliujumises. Krooliujuja hingamistempo on lühike ja kiire; rinnuliujujal pisut pikem ja rahulikum. Hingamine mõjutab kogu ujumisliigutuste rütmi. Seepärast on kohanemine õigele hingamistehnikale otsustava tähtsusega. Valesti reguleeritud hingamine häirib käte ja jalgade töö kooskõla. Lisaks rinnuliujumise tehnikale, mis siinkohal on kirjeldatud, leidub veel ka teisi rinnuliujumise varianti( erinevad käte ja jalgade liigutustes, hingamise ning tehnika kooskõlastuses). Enamus neist eriviisidest on aga seotud ujujate teatud individuaalsete kehaliste omadustega. Lühidalt:
Ujumistehnika täiustamine ja tehnilise ettevalmistamise protsess Ujumistehnika täiustamine toimub järgnevatel peasuundadel: Voolujoonelise kehasendi täiustamine, mis vähendab veetakistust Efektiivsete tõmbeliigutuste kujundamine, mis kindlustab kangisüsteemis võimsaid pingutusi ning head edasiliikumist Lühikese ja energilise sissehingamisega hingamistegevuse paika panemine, mis on rangelt allutatud ujumisliigutuste rütmile Üldise liigutuste kooskõlastatuse parandamine 6 Lihaste ülepingutuse ja liigutuste aheldatuse kõrvaldamine, tehnika ökonoomsuse suurendamine. (Bulgakova, 2001: 191) Ujujate tehnilise ettevalmistuse protsess jagatakse neljaks etapiks: 1. Spetsiaalsete teoreetiliste õppuste läbiviimine 2. Spetsiaalsete imitatsiooniharjutuste sooritamine kuival 3
kuuluvad: - sammumisrefleks - roomamisrefleks - ujumisrefleks - ronimisrefleks · Need refleksid pidurduvad 3-5 kuu möödudes ja nende alusel kujunevad välja lapse põhiliigutustegevused SAMMUMISREFLEKS · Ilmneb 2.-3. elunädalal ja seisneb sammumisliigutustes püstiasendis · On aluseks hiljem kujunevale iseseisvale kõnnioskusele ROOMAMISREFLEKS · Ilmneb esimestel elunädalatel ja seisneb roomamisliigutuste sooritamises kõhuliasendis UJUMISREFLEKS · Seisneb ujumisliigutuste sooritamises imiku asetamisel vette või isegi hoides teda vee kohal RONIMISREFLEKS · Ilmneb 1. eluaasta lõpul ja seisneb käte ja jalgade retsiprookses liikumises redelil seistes RÜTMILISED STEREOTÜÜPSED LIIGUTUSED · Need on mittetahtelised liigutused (ringitamised, siplemine, vehkimine jt.) käte ja jalgadega (üle 50 liigi), millel puudub kindel eesmärk · Võivad moodustada kuni 40% imiku ärkveloleku aja tegevusest ESIMESED TAHTELISED LIIGUTUSTEGEVUSED · Ilmnevad imikul 1
hulka kuuluvad: - sammumisrefleks roomamisrefleks ujumisrefleks ronimisrefleks · Need refleksid pidurduvad 3-5 kuu möödudes ja nende alusel kujunevad välja lapse põhiliigutustegevused SAMMUMISREFLEKS · Ilmneb 2.-3. elunädalal ja seisneb sammumisliigutustes püstiasendis · On aluseks hiljem kujunevale iseseisvale kõnnioskusele ROOMAMISREFLEKS · Ilmneb esimestel elunädalatel ja seisneb roomamisliigutuste sooritamises kõhuliasendis UJUMISREFLEKS · Seisneb ujumisliigutuste sooritamises imiku asetamisel vette või isegi hoides teda vee kohal RONIMISREFLEKS · Ilmneb 1. eluaasta lõpul ja seisneb käte ja jalgade retsiprookses liikumises redelil seistes RÜTMILISED STEREOTÜÜPSED LIIGUTUSED · Need on mittetahtelised liigutused (ringitamised, siplemine, vehkimine jt.) käte ja jalgadega (üle 50 liigi), millel puudub kindel eesmärk · Võivad moodustada kuni 40% imiku ärkveloleku aja tegevusest ESIMESED TAHTELISED LIIGUTUSTEGEVUSED · Ilmnevad imikul 1
annaabi.ee 
