pehme ja väike. Kasuta seda käelabade etteviimiseks, et kehajoont pikendada, ning rinna alla kallutamiseks. Teine löök toimub siis, kui käelabad veest väljuvad, see on jõulisem ja suurema tõukejõuga ning selle sooritamiseks kasutatakse peamiselt reielihaseid. Lõimides selle kerelihaste jõuga, aitab see kätel ja rindkerel katapulteeruda. See on võimsaim ujumisliigutus üldse. Mõlemad jalalöögid saavad paremini selgeks drillide ja tervikliku tõmbe sooritamise kui ujumislaua abil. Ujumislaud takistab rinna alla vajumist ning kerelihaste tööd. See paneb jalalöögiks peamiselt reielihaseid kasutama, ent sellest vanast harjumusest üritame me just lahti saada. Drillid ja tõmbe terviklik sooritus on jalalöögi arendamisks palju paremad variandid, sest õpetavad jalgade ja rindkerelihaste lõimimist kogu keha hõlmavateks liigutusteks. Selle tõttu ei soovita ma ujukit kasutada, sest see segab ülemise ja alumise
Võitis võistkond, kelle viimane liige ületas finisijoone esimesena. 12 (LISA 8) 9 http://www.kidspot.com.au/kids-activities-and-games/Pool--water+8/pottle-games+11817.htm- (11.02.2013) 10 Isop, E. (1987). Mängima! Tallinn: Eesti Raamat, lk 128-129. 11 Isop,E.(1987). Mängima! Tallinn: Eesti Raamat, lk 130. 12 Isop,E.(1987). Mängima! Tallinn: Eesti Raamat, lk 130. 3) Mootorpaadid 2. Sarnase eesmärgiga võistlus nagu eelnev (mootorpaadid), aga distants läbiti ujumislaua asemel ujumistoruga. 13 4) Mootorpaadid 3. Mäng toimus samuti kahe võistkonna vahel. Distants läbiti samuti ujumistoruga. Erinevusega, et ujumistorust hoidis kinni kaks võistkonnaliiget. Üks hoidis abivahendi ühest otsast, teine teisest otsast. Võitja võistkond oli see, kelle viimane paar ületas finisijoone esimesena. (LISA 9) 5) Märjad sokid. Mäng toimus samuti kahe võistkonna vahel. Distans tuli läbida sokkidega ujudes. Mõlemad võistkonnad said paari sokke
juhendamisel. Meetod hõlmab teatud füüsilist kontakti õppija ja õpetaja vahel või vahendi vahel. Lisaks sellele, et saada aimu liigutuse sooritamisest, tuleb olla kindel, et keerukas liigutus ei seaks ohtu õpilast (tuleb vältida vigastusohu teket) ning välditakse ka võimalike vigade teket. Tehakse vahet kahe teabe andmise viisi vahel: füüsiline kitsendus (physical restriction) -.liikumine teatud määral takistatud teise isiku või välise objekti/vahendi poolt (ujumises ujumislaua kasutamine). pealesunnitud reageering (forced response) treener või keegi kolmas transpordib õppija läbi liikumise trajektoori, ilma, et õppija ise oluliselt pingutaks (tennisetreener liigutab mängija kätt). Laialt on hakatud kasutama mitmesuguseid kummist amortisaatoreid, kas liigutus sooritamise kergendamiseks või raskendamiseks. Tuleb arvestada, et rakendatav jõud ei ole võrreldav normaaltingimustes jõuga ning kineetiline
annaabi.ee 
