(William Jones, 1915). Kikapuu keelt ja selle ülesehitust on ainsana lähemalt uurinud Paul H. Voorhis, kes on avaldanud selle keele kohta ka 3 teost: 1968. aastal Kikapuu keele grammatikast; 1974. aastal sissejuhatuse/sissevaate Kikapuu keelde ning 1988. aastal kikapuu sõnavarast. (Sam Noble Museum, 2016). Kuna Kikapuu rahvas oli alguses Shawnee hõimu osa, aga hiljem nad eraldasid, siis nimi "kikapuu" võib tulla Shawnee sõnast "uitajad" (Native Languages of the America, 2014). Oma lause näite võtan ühest kikapuu keelest inglise keelde tõlgitud raamatust. Lugu kannab nime "When Wiza'kä'a went visiting". Võtan sealt esimese lause: Ähuwigitci Wiza'kä'a owiani unitcanezahi - See juhtus kui Wiza'kä'a elas oma naise ja lastega. (William Jones, 1915). number - hääldus - ladina tähtedega kirjutis 1. nkoti - nekoti 2. niswi - niiswi 3. nwihi - nethwihi 4. niwi - niewi 5. niananwi - niananwi 6
peetakse kaasaegse teaduse alusepanijaks. Teda juhib eelkõige empiiriline janu teadmiste järele. Aristoteles sündis Makedoonias. Ta oli Aleksander Suure õpetaja. Ateenasse kolides töötas ja õppis Aristoteles Platoni käe all. Lõi oma kooli LÜTSEUMI. Aristoelesele meeldis jalutada ja mõtiskleda ning vestelda oma ideedest. Aristotelese õpilasi nimetatakse PERIPATEETIKUTE (kr k `ringijalutajad, uitajad` < < kr k peripatos - s ammaskäigus)) koolkonnaks. Aristotelese tuntuim teos on tema poja koostatud “Nikomachose eetika”. Inimese teeb õnnelikuks vooruslik elu. Sotsiaalsed suhtlemisoskused on edu eelduseks. Voorused on mõõdukad. Moraalne käitumine nõuab harjutamist. Inimesed, kes käituvad valesti, vajavad mõistmist, kaastunnet ja harimist, mitte hukkamõistu. Aristoteles oli kõnekunsti RETOORIKA alusepanija. Aristotelese jaoks oli filosoofia praktiline.
E. Vilbaste andmeil kulutati selle kõige ehitamiseks ligi 100 000 krooni. 4,7 km pikkuse matkaraja väljaehitamine Oandul maksis 250 000 krooni. Kõige odavama linnutorni saab püsti 40 000 krooniga, tänapäevatingimustele vastav ehitis nõuab 200 000 krooni (Marvet, 1999). Käesolevaks ajaks on puidu hinnad tõusnud veelgi. Seega sooturism erineb muudest turismiliikidest ja majanduslikust küljest ei ole sugugi odav ettevõtmine. Seljakotiga nädalate viisi soodes uitajad suurt kasumit ei tõota. Kui suureks kujuneb käive ja kasum, sõltub eelkõige organiseeritud matkagruppide rohkusest. Rahakale turistile on aeg raha, ta tahab sõita kohale auto või bussiga, nõuab kultuurset ja asjatundlikku teenindamist. See omakorda sunnib konkreetsesse objekti rohkem investeerima. Sooturismi majandusliku tasuvuse kohta leidub vähe andmeid. A. Ruukeli ja A. Martsoo (2005) hinnangulistel andmetel saadakse
kättesaamine oli veel kahtlane; ja nagu poiss kunagi, otsustas ta alistuda tugevamale ajele ning sel päeval rahakastile mitte enam mõelda. Kolm miili linnast allpool peatus aurupraam metsaga kaetud oru kohal ja seoti kinni. Noortehulk vooris kaldale, ja varsti kajasid metsad ja kaljused kõrgendikud eemal ja lähedal hüüdeist ja naerust. Kõik mitmekesised naha kuumaksajamise ja endaväsitamise viisid prooviti läbi, enne kui uitajad vastutusvõimelise isuga varustatult vähehaaval tagasi laagrisse kogunesid, ja siis algas heade roogade hävitamine. Pidusöögile järgnesid kosutav puhkus ja jutuajamine kaharate tammede varjus. Siis hüüdis keegi: «Kes soovib koopasse minna?» Kõik soovisid. Muretseti hulk küünlaid, ja kohe algas üldine lippamine mäest üles. Koopa suu, A tähe kujuline avaus, oli kõrgel mäeveerul. Raske tammepuust uks oli riivistamata. Selle taga
annaabi.ee 
